Päevakorrapunktide kaupa: Liina Kersna

Kokku päevakordi: 26

Täielikult profileeritud: 26

2025-10-07
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust hariduse rahastamise ja eelarveprotseduuride osas, kasutades konkreetseid numbreid (18 miljonit, 23,7 miljonit) ja viidates Haridus- ja Teadusministeeriumi teadaannetele. Ta on kursis eelarve revisjoni tulemuste ja Kultuurikomisjoni aruteludega.
2025-09-17
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Kõrge asjatundlikkus haridusvaldkonnas, eriti koolitoidu rahastamise mudelite (kolmepoolne toetus) ja seadusandluse nüansside osas (määrus vs. seadus). Kasutab konkreetseid finantsandmeid (30 miljonit eurot, palgafondi kasvupersent) ja tugineb isiklikule 10-aastasele töökogemusele Riigikogus ja 300 kooli külastamisele. Ta on veendunud, et koolitoit on üldjuhul maitsev ja tervislik, tuginedes oma ulatuslikule kogemusele.
2025-09-16
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusseaduse ja kooli vastuvõtuprotseduuride osas, viidates konkreetsetele seaduse sätetele, mis keelavad koolidel küsida õpilaste eelistuste järjekorda. Ta toetab oma seisukohta esimese klassi selekteerimise vastu viitega teaduslikule tõestusele.
2025-09-04
Istungi rakendamine

XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust Riigikogu otsuste eelnõude menetlemisel ja kultuurivaldkonna institutsionaalses juhtimises, eriti rahvusringhäälingu nõukogu liikmete valiku protsessis. Esitatakse detailseid andmeid kandidaatide professionaalse tausta kohta, viidates nende kogemusele meedias, strateegilises kommunikatsioonis ja kultuuriasutuste juhtimises.
2025-06-18
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõrge asjatundlikkus hariduspoliitikas, eriti õpetajate kvalifikatsiooni statistika ja seaduse üksikasjade osas (nt lepingute pikkus, atesteerimiskomisjoni moodustamine). Tsiteerib konkreetseid riiklikke rahastamissummasid ja programme (nt 7,7 miljonit eurot ülikoolidele, Õpetaja Akadeemia) ning kasutab andmeid (nt 70% alustavatest õpetajatest on kvalifikatsioonita) argumentide toetamiseks.
2025-06-17
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (554 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust teadus- ja arendustegevuse korralduse ning seadusloomeprotsessi detailide osas. Esinemises käsitletakse tehnilisi aspekte nagu vastutuse jagunemine ministeeriumide vahel, uue rahastusstruktuuri loomine ning oluliste definitsioonide (innovatsioon, teadus- ja arendustegevus, teadlane) kindlaksmääramine. Samuti viidatakse uue teadus- ja arendustegevuse eetika korralduse kehtestamisele.
2025-06-10
Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust tehisintellekti arendamise (riigipõhine mudel, tundlikud andmed) ja kõrghariduse (doktoriõppekohtade arvu suurendamine AI valdkonnas 300-lt 500-le) teemadel. Samuti on fookuses õigushariduse integreeritud õppekava rakendamise probleemistik. Ta pakub välja konkreetseid interdistsiplinaarseid lahendusi, kaasates arvutiteadlasi ja õigusteaduskonda.
2025-05-15
Haridus- ja teadusministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust hariduspoliitika, eriti tehisaru integreerimise, elukestva õppe ja kõrghariduse arengu osas. Kasutatakse rohkelt andmeid ja statistikat (OECD näitajad, doktorikraadide arvud, investeeringu tasuvus 7:1) ning viidatakse spetsiifilistele programmidele (TI-Hüpe) ja ekspertide (Jaak Vilo) ettepanekutele. Eraldi rõhutatakse enesereguleeritud õppimise ja pedagoogiliste oskuste olulisust tehisaru ajastul.
2025-05-14
Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (643 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Rahvusringhäälingu seadusest ja Riigikogu töökorrast, eriti seoses nõukogu liikmete volituste ja sobivusnõuetega. Ta suudab detailselt selgitada valikuprotsessi (konkurss, 13 kandidaati, salajane hääletus) ja põhjendada valitud ekspertide tugevusi, viidates Rebase kommunikatsioonikogemusele ja Nõgene suurettevõtte juhtimise oskustele.
2025-04-22
Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust keelekorpuse mahu (4 miljardit sõna, eesmärk 15 miljardit sõna) ja tehisaru arendamise teemal. Samuti on ta kursis kultuuriobjektide ehitamise seadusandliku raamistikuga, viidates kaalutlusõigusele ja Vabariigi Valitsuse seadusele. Ta kasutab kultuuri defineerimisel akadeemilisi allikaid ja kontseptsioone.
2025-04-15
Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust digitaalpoliitika ja keeletehnoloogia valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid nagu "tehisaru" ja "eesti keele korpus". Ta viitab konkreetsetele andmetele ja eesmärkidele (korpuse kahekordistamine, 15 miljardit sõna), rõhutades andmepõhist lähenemist. Ekspertiis keskendub keelekorpuse arendamisele kui riiklikule prioriteedile.
2025-03-11
Peaministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sh ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas)

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse valdkonnas, eriti doktorikraadiga spetsialistide arvu osas. Kasutatakse konkreetseid rahvusvahelisi statistilisi andmeid (Taani 3%, Saksamaa 1.4%) ja esitatakse arvutused Eesti konteksti kohta (vajalik 400–450 doktorikraadi aastas). See viitab tugevale andmepõhisele lähenemisele.
2025-02-26
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (554 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust teadus- ja arendustegevuse rahastamise alal, viidates ettevõtete rekordilisele panusele, mis ületab riigi oma. Ta on kursis ekspertide seisukohtadega, mainides Tallinna Ülikooli rektori Tõnu Viigi ettepanekut rahastuse sidumise kohta. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat nagu "finantsautonoomia", "evalveerimine" ja "sidusus" TAIKS-i kontekstis.
2025-02-17
Arupärimine koolipsühholoogide nõuandeliini 1226 rahastamise lõpetamise kohta (nr 683)

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust koolipsühholoogide nõuandeliini käivitamise ja toimimise osas, viidates oma varasemale otsesele seotusele selle loomisega. Ta rõhutab kvalifikatsiooni tähtsust ("kvalifikatsiooniga koolipsühholoogid") ning viitab uuringutele ja näitajatele noorte vaimse tervise probleemide leviku kohta. Ekspertiis väljendub ka oskuses eristada professionaalseid ja üldisemaid nõuandeliine.
2024-12-18
Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (465 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi täiskasvanuhariduse regulatsioonidest, eriti mikrokvalifikatsioonide ja riikliku täienduskoolituse tellimuse rahastamise osas. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "ainepunkt", "riigilõiv" ja "kvaliteedihindamise agentuurikulud" ning selgitatakse detailselt ministeeriumi ja huvirühmade seisukohti. Ekspertiis hõlmab ka seadusloome menetluslikke aspekte ja süsteemide rakendumise vajadust.
2024-12-04
Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu (447 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusreformi detailides, käsitledes spetsiifilisi teemasid nagu õpiteede paindlikkus, kutse- ja keskhariduse omandamise võimalused ning õpetajate karjäärimudeli ja diferentseerimisfondi rakendamine. Kasutatakse tehnilisi termineid hariduse rahastamise ja struktuuri kohta, näiteks viidates põhikooli lõpueksamite lävenditele ja kutsehariduse rahastamise võrreldavusele üldharidusega.
2024-09-19
Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (465 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja demonstreerib suurt asjatundlikkust kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe valdkonnas, keskendudes mikrokraadide ja mikrokvalifikatsioonide regulatsioonile. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu EAP (ainepunktid), akrediteering ja tasemeõppe maht (5–30 EAP, 50% nõue), mis viitab tehnilisele ja juriidilisele detailitundmisele. Ekspertiisi kinnitab ka viide sellele, et seaduseelnõu algatati kõneleja ministriks oleku ajal.
2024-06-12
Riigikohtu esimehe Villu Kõve ülevaade kohtukorraldusest

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Esineja näitab asjatundlikkust kutsekvalifikatsiooni ja haridusstruktuuride teemal, kasutades termineid nagu "kohtunikueksam" ja "integreeritud õpe". Ta toob võrdluseks õpetajahariduse viieaastase integreeritud õppe mudeli, rõhutades teadmisi haridussüsteemide ülesehitusest ja kvaliteedikontrollist.
2024-05-30
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas riigina mitte elada võlgu?" arutelu

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust fiskaalpoliitika, riigieelarve protsesside (negatiivne lisaeelarve) ja teadus- ning arendustegevuse rahastamise teemal. Ta kasutab tehnilisi termineid (SKP, innovatsioon) ja viitab konkreetsetele andmetele, näiteks ettevõtjate ja riigi T&A investeeringute võrdlusele. Samuti on ta teadlik rahvusvaheliste finantsasutuste (Põhjamaade Investeerimispank) rollist.
2024-05-27
Sotsiaalkaitseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalvaldkonna ennetusmeetmete, eriti vanemlusprogrammide osas, viidates nende eelarve kasvule ja sihtrühma muutumisele (kõrge riskiga pered vs laiem ennetav tugi). Ta küsib konkreetseid andmeid programmides osalenud perede arvu kohta.
2024-04-03
Koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusseaduste ja Riigikogu menetlusprotseduuride osas, viidates täpsetele kuupäevadele, seaduseelnõu ajaloole ja kultuurikomisjoni otsustele. Ta esitab ka konkreetse hinnangu eelnõu mõjule, mainides, et muudatuse läbi minnes vabaneb tõenäoliselt 200–300 õppekohta.
2024-03-19
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks" eelnõu (373 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika ja seadusandliku protsessi osas, esitades detailse ülevaate Kultuurikomisjoni aruteludest. Ta valdab spetsiifilisi teemasid nagu õpetajate karjäärimudel, diferentseerimisfondi rakendamine ja Haridusleppe läbirääkimiste ajakava. Kersna tugineb oma teadmistes ministeeriumi esindajate ja kolleegide poolt tõstatatud küsimustele, näidates teadlikkust finantsilistest ja organisatoorsetest detailidest.
2024-03-19
Terviseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab teadmisi rahvatervise ja hariduse valdkonnas, rõhutades teaduspõhiseid seoseid liikumise, vaimse tervise ja õppimistulemuste vahel. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, viidates ennetusprogrammidele (suitsiidid, tulesurmad, liiklussurmad) ja nõudes investeeringute selgitamist.
2024-03-05
Haridus- ja teadusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (haridusreformid)

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõnelejad demonstreerivad sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonna reformide juhtimises ja sotsiaalpsühholoogilistes aspektides. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "muutuste juhtimise mudelid" ja loetletakse konkreetsed reformid (koolivõrgureform, kutseharidusreform, alusharidusreform). Eraldi rõhutatakse teadmisi haavatavatest noortest (700 noort, kes ei jätka õpinguid) ja tugispetsialistide (koolipsühholoogid, lastekaitsjad) rollist.
2024-01-23
Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab teadmisi teadus- ja arendustegevuse valdkonna üldistest fookustest (majandus, innovatsioon). Ta suunab arutelu spetsiifilisele alateemale, rõhutades sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna arengu tähtsust, mis viitab teadlikkusele valdkonna sisemistest tasakaalustamatustest.
2024-01-18
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Tugevad maakoolid ja tugev koolivõrk" arutelu

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust hariduse rahastamise ja koolivõrgu korralduse teemal. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "pearaha" ja "tasandus" ning esitatakse konkreetne, kvantifitseeritud näide (90 000 eurot, 350 eurot palgatõusu) Uulu Põhikooli olukorrast. See viitab detailsele ettevalmistusele haridusvaldkonna finantsküsimustes.