Arupärimine koolipsühholoogide nõuandeliini 1226 rahastamise lõpetamise kohta (nr 683)

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 14. jaanuaril käesoleval aastal esitatud arupärimine koolipsühholoogide nõuandeliini 1226 rahastamise lõpetamise kohta. Ja arupärimist palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme … Kirjas on Lauri Laats. Küsin korra, kas Vadim Belobrovtsev on valmis arupärijana seda eelnõu tutvustama. Mitte eelnõu, vabandust, arupärimist. (Vadim Belobrovtsev: "Kui peab, siis teeme ära.") Selge. Suurepärane, Vadim Belobrovtsev! (Saalist öeldakse midagi.) Aa, Lauri Laats, õige hetk tulla Riigikogu kõnepulti tutvustama arupärimist, mis puudutab nõuandeliini 1226 rahastamise lõpetamist. Lauri Laats, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea minister! Vabandust! Andsin just TV3-le intervjuud, ja kui kuulsin Lauri Hussarit minu nime nimetamas, lausa jooksin siia saali. Vabandan [hilinemise] pärast. Mis puudutab arupärimist, siis teema puudutab koolipsühholoogide nõuandeliini 1226 rahastamise lõpetamist. See on iseenesest väga suur probleem. Kui me räägime rahalistest mahtudest või eelarvest, siis Eesti Koolipsühholoogide Ühingu teate kohaselt on tegemist ainult 30 000 euroga, mida kahjuks meie praegune valitsus ei ole leidnud, et see nõuandev liin saaks edasi toimida. Ja kui välja tuua, miks see nõuandev liin on oluline, siis siinsamas arupärimises on meil välja toodud vähemalt neli aspekti. Alustame sellest, et koolipsühholoogide nõuandeliin on ainulaadne tasuta, kiire ja anonüümne tugiteenus, mille eesmärk on pakkuda professionaalset abi noortele, lapsevanematele ja haridustöötajatele. Teist sellist võimalust ei ole. Teine punkt, psühholoogilise abi kättesaadavus Eestis on endiselt ebapiisav: spetsialistide järjekorrad on pikad, kõikides koolides ei ole [kooli]psühholoogi, erateenuse hind on paljudele peredele üle jõu käiv. Kolmandaks toon välja, et Tartu Ülikooli Kliinikumi psühholoogide sõnul on esmatasandil kiire sekkumine võtmetähtsusega, et ennetada tõsisemaid vaimse tervise probleeme. Neljandaks asjaolu, mis puudutab vene- ja ukrainakeelse abi pakkumist – see katkeb täielikult, kuigi vajadus sellise toe järele on olemas. Ja viies aspekt, mille tõi välja Eesti Koolipsühholoogide Ühing ja millega ma ka alustasin: see teenus maksab ainult 30 000. Kahju, et sellist raha selle teenuse osutamiseks ei leitud. Meil on siin järjest viis küsimust, mille on esitanud Riigikogu liikmed Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev, Aleksei Jevgrafov, Vladimir Arhipov ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Loodame ministrilt saada adekvaatseid vastuseid ja ka edaspidist tegevusplaani, kuidas ikkagi saaks selle nõuandeliini tööle või mis oleks selle nõuandeliini alternatiiv. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi haridus- ja teadusminister Kristina Kallase. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Lauri Laats! Vastan sellele [arupärimisele]. 2021. aasta märtsis avati Harno rajaleidjate ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu haridustöötajatele tugiliin eelkõige COVID-19-ga seonduvate pingete maandamiseks. Sõlmiti ka vastav tegevusleping Eesti Koolipsühholoogide Ühinguga. Lisaks avati 2022. aastal ka vene- ja ukrainakeelne kõneliin, et sellele pääseksid ligi ka ukraina keeles nõustamist vajavad noored. 2024. aasta maikuuks oli seis selline, et kõnesid sellele liinile oli äärmiselt vähe. Ma toon numbrid. Jaanuarikuus oli 13 kõnet, sealhulgas üks venekeelne kõne kuu jooksul; veebruaris oli kaheksa kõnet, mitte ühtegi vene keeles; märtsis oli viis kõnet sellele telefoniliinile, mitte ühtegi vene keeles; aprillis kaheksa kõnet, sealhulgas üks venekeelne kõne; ja mais 15 kõnet, sealhulgas neli venekeelset kõnet. Ehk siis kokku on poole aasta peale olnud 49 kõnet, mis on äärmiselt väike number, ehk selle kõneliini kasutatavus on olnud äärmiselt väike. Venekeelset nõustamist on kuue kuu jooksul soovitud ainult kuus korda – äärmiselt vähe. Suvekuudel on loomulikult neid kõnesid olnud veelgi vähem. Aastast aastasse on see number olnud sama väike. Kõnede sisust. Kõige sagedamini on abi vajatud seoses koolitõrkega ehk sellega, et laps ei soovi kooli minna, [ja küsitud,] kuidas ikkagi aidata last niimoodi, et tal tekiks soov kooli minna. Aga on olnud kõnesid ka [sellistel teemadel nagu] kurvameelsus, ärevus, stress, vihahood, söömishäired, toimetulek erivajadusega lapsega, lapsevanema või lapse konflikt õpetajaga ja kiusamine. Sellistel teemadel on need kõned olnud. See summa, mis on läinud selle telefoniliini ülalpidamiseks, ei ole 30 000, see summa on 55 000 eurot aastas: 48 940 eurot Õpetajate Ühenduste Koostöökoja kaudu kõneteenuse rahastamiseks ja lisaks sellele riigilõiv ja operaatoritasu lühinumbri kasutamise eest kokku 4080 eurot. Nii et kokku on see kuskil 55 000 eurot aastas. Arvestades selle teenuse hinda ja seda, kui vähe tegelikult seda teenust kasutati – äärmiselt vähe, isegi mitte keskpäraselt, vaid äärmiselt vähe –, tegimegi selle otsuse, et me ei pea enam mõistlikuks seda teenust sellisel moel jätkata, sellepärast et see teenus on selle võrra lihtsalt kallim. Nüüd, see ei tähenda seda, et me saaksime teha otsuse, et lapsed ei saa abi. Alternatiivid on ka täna olemas, see ei ole ainulaadne teenus. Meil on olemas MTÜ Peaasjad laste nõustamise liin ja vaimse tervise nõustamise liin, ka sealt on täna võimalik abi saada. Ja samamoodi on meil töös lasteabi telefon 116111 ning veebiterapeudi teenus, kust on ka võimalik tuge saada. Pean oluliseks, et koolipsühholoogide nõustamise liin saaks kuidagi uuel moel tööle. Me peame selle läbi arutama, kuidas me selle tööle saame. Lihtsalt antud kujul ja antud moel ta tegelikult tööle ei läinud. See abivajajate hulk on kuskil olemas, aga selle liinini nad tegelikult ei jõudnud. Me peame koolipsühholoogide ühinguga kindlasti arutama, mismoodi me saaksime selle nõustamisliini tööle niimoodi, et abivajajad selle liini ka tegelikult üles leiaksid. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Ja esimesena küsib kolleeg Liina Kersna. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kuna mina selle koolipsühholoogide nõuandeliini käivitamise juures olin, siis mäletan, et selle käivitamise ajal tegi ministeerium pingutusi selle nimel, et noorteni ja haridustöötajateni jõuaks informatsioon, et selline tasuta ja professionaalide peetav infoliin on avatud. Mida on ministeerium viimasel aastal teinud selle heaks, et õpilased teaksid sellest infoliinist ja sellest, et seal vastavad kvalifikatsiooniga koolipsühholoogid? Tegelikult need numbrid, mis te ette lugesite, on tõesti vastuolus sellega, mida me uuringute ja näitajate põhjal teame. Vaimse tervise probleemid on noorte seas laialdaselt levinud, aga nad ei helista sinna. Me saame siit teha järelduse, et ju nad ei tea, et selline liin on olemas. Need liinid, millele te viitasite, on toredad liinid, aga seal ei ole vastamas kvalifitseeritud psühholoogid.

Aitäh! Minule teadaolevalt on Haridus- ja Teadusministeerium oma kanalite kaudu seda liini väga aktiivselt propageerinud. Nüüd, selle 48 940 euro sees, mis anti strateegilise partnerlusega üle Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, on ka selle liini propageerimiseks mõeldud vahendid. Eesti Koolipsühholoogide Ühing ja ka Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, kes strateegilise partnerluse raames seda ülesannet täidavad, on samamoodi seda infot jaganud koolidele, koolipsühholoogidele ja koolide kaudu. Võib ju öelda, et peaksime veel rohkem infot jagama, et see lasteni jõuaks ning ka lapsevanemateni, aga ma ei saa väita, et näiteks 2021., 2022. või 2023. aastal ei oleks seda liini aktiivselt reklaamitud. Jään praegu vastuse võlgu, mida on tehtud 2024. aastal, aga kolm aastat pärast liini käivitamist jagati seda informatsiooni väga aktiivselt, ent numbrid ei suurenenud. Kasutajanumbrid on endiselt sellised, et selle liini peale tuleb kuskil 40, 50, 60 telefonikõnet aastas, kahjuks. Me peame selle ümber disainima ja mõtlema, kuidas seda teha. Selge on see, et abivajadus on suur, aga samal ajal pole see töövahend sellisel moel tegelikult tööle läinud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Me kõik teame, et noorte hulgas on surma põhjus number üks enesetapp, ja see on väga kurb statistika. Mis oleks alternatiiv sellele nõuandeliinile või kuidas te plaanite tekkinud olukorda parandada?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ütlesin, et alternatiive muidugi on. On olemas lasteabi telefon, on olemas noorte nõustamine veebis, on olemas veebiterapeudi teenus, on olemas Tallinna Lastehaigla vaimse tervise nõustamise telefon. Erinevaid variante on, aga see ei tähenda, et sellest piisab. Tegelikult on ligipääs vaimse tervise abile Eestis jätkuvalt piiratud. Üks pool sellest küsimusest on nõustamine telefoni või veebi teel, mille puhul variante on mitmeid, aga palju kriitilisem on selles olukorras saada nõu vaimse tervise professionaalilt. Nagu Liina Kersna mainis, ei ole paljude telefonide ja nõustamisliinide taga tegelikult professionaalset psühholoogi. Nende puudus on meil väga suur. Olen ise samamoodi kokku puutunud sellega, et noorele või lapsele on Eestis vaimse tervise õe juurde nõustamise aega saada ülikeeruline. Selle teenuse kättesaadavus on ülipiiratud ja siin on tõesti vaja teha pingutusi. Nüüd, koolipsühholoogide kutseaasta süsteemi rahastamine on ellu viidud. Me oleme ülikoolidega arutanud, et psühholoogide vastuvõtuarvud peaksid hakkama järk-järgult kasvama, ülikoolidega halduslepinguid [sõlmides] me pöörame sellele kindlasti tähelepanu. Nii nagu me tegime seda õpetajakoolituses, peaksime seda tegema ka psühholoogia valdkonnas. Nii et me astume neid samme. Aga ma pean siin puldis tõesti nõustuma sellega, et abi on täna noortele ja lastele Eestis raskesti kättesaadav, kohati isegi keerulisem, kui see on näiteks täiskasvanute puhul. Olen [viimastel] kuudel oma lapse puhul pidanud selle murega tegelema. Iseendale oleksin ma saanud vaimse tervise õe juurde [aja] kahe nädala pärast, aga lapsele pakuti mulle [aega] juunikuuks. Meil on tõsine probleem sellega, kuidas laps abile ligi pääseb. Samal ajal on siin 55 000 eurot läinud ühe asja peale, kus me seda abi väga suures ulatuses pakkuda ei ole suutnud. See on see küsimus.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Teie vastus peegeldab mitmeid probleeme. Esiteks, me saame aru, et neid lapsi, kes vajavad teenust, on palju. Teiseks, me saame aru, et see telefon numbriga 1226, mille eelarve maht on 55 000, ei täida oma eesmärki. Tuleb [süveneda] sellesse, miks ta ei täida oma eesmärki, miks ta ei ole laste seas kohta leidnud. Tuletaksin meelde ühte ametnike [tehtud] teavitust, mis toimus koroona ajal, kui hakati inimesi vaktsineerima. Inimesed ei tulnud vaktsiini saama, sellepärast et teavitus oli puudulik. Ja kui ametnikelt küsiti, kuidas nad [inimesi] teavitasid, [siis nad vastasid, et] nad kasutasid eesti.ee meiliaadressi. No see ütleb kõik! See teavitus oli täiesti olematu. Kas selle asemel, et liini kinni panna, ei oleks pidanud rohkem panustama teavitusse ja lähenema selle probleemi lahendamisele just selle poole pealt?

Aitäh! Tõenäoliselt ei ole küsimus siiski teavituses. Teavitust tehti, nii 2021., 2022. kui ka 2023. aastal. Ei tehtud eesti.ee [aadressi] kaudu, koole ja lapsevanemaid [teavitati] otse ja haridusministeeriumi erinevate kanalite kaudu. Ka Rajaleidja keskuste kaudu, mis [paiknevad] üle Eesti. Kindlasti mitte eesti.ee kaudu. Aga see [nõuandeliin] ei ole tööle läinud ja see on põhjus, miks me selle liini praegu sellisel moel peatasime.

Suur tänu! Hea kolleeg Liina Kersna, arupärimiste puhul saab esitada ühe küsimuse, mitte kaks, nii et ma ei saa teile kahjuks teiseks küsimuseks sõna anda. Rohkem küsimusi teile ei ole, lugupeetud minister. Aitäh! Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Lõpetan meie tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise.