Päevakorrapunktide kaupa: Yoko Alender

Retooriline stiil on formaalne, neutraalne ja protseduuriline, omane komisjoni ettekandjale. Fookus on loogilisel ja faktipõhisel kokkuvõttel komisjoni aruteludest, esitatud küsimustest ja konsensuslikest otsustest. Emotsionaalsed apellid puuduvad, rõhk on menetluse läbipaistval kirjeldamisel.

Retooriline stiil on formaalne, viisakas ja protseduuriline, pöördudes austusega nii juhataja kui ka ministri poole. Kõne on loogiline ja keskendub faktide kontrollimisele ning ametliku kinnituse saamisele, vältides emotsionaalseid või ründavaid apelle.

Retooriline stiil on neutraalne, formaalne ja informatiivne, kuna tegemist on juhtivkomisjoni ettekandega arutelu tulemustest. Kõne on loogikapõhine ja detailirohke, selgitades seaduseelnõu sisu, majanduslikku mõttekust ja süsteemi toimimist (nt tootjavastutusorganisatsioonide roll kindlustusena). Emotsionaalseid apelle ei kasutata, välja arvatud lühike mainimine elektrooniliste sigarettide häirivusest.

Kõneleja stiil on väga formaalne ja lugupidav, kasutades standardset pöördumist "Aitäh, austatud juhataja!". Retoorika on äärmiselt lühike ja otsekohene, piirdudes fraktsiooni vastuseisu selge väljendamisega ilma sisuliste põhjendusteta.

Retooriline stiil on valdavalt analüütiline, loogiline ja andmepõhine, kasutades statistikat müütide ümberlükkamiseks ja poliitika põhjendamiseks. Toon on konstruktiivne ja optimistlik reformi suhtes, rõhutades samas vajadust muuta inimeste mõtteviisi lineaarsest ringsesse. Kasutatakse formaalset keelt ja keskendutakse poliitilistele mehhanismidele, esitades samas ka isiklikke kogemusi sorteerimisega.

Kõneleja stiil on ametlik, protseduuriline ja väga optimistlik, rõhutades edukat koostööd ja konsensuse saavutamist ("väga hea näide"). Rõhuasetus on loogilisel ja faktilisel esitusel, kirjeldades üksikasjalikult komisjoni tööprotsessi ja ajakava.

Stiil on valdavalt asjalik, informatiivne ja detailne, eriti Keskkonnakomisjoni arutelu tutvustamisel, toetudes ekspertide arvamustele ja faktidele. Argumentatsioon on loogiline, rõhutades taastuvenergia majanduslikku ja julgeolekulist kasu. Kriitika opositsiooni suunal on terav, süüdistades eelnõu algatajaid ideoloogilises vastuseisus ja ebasiiruses, ning kasutab ka kerget huumorit (valju teleri vaatamine Sopi-Tootsis).

Retooriline stiil on formaalne, asjalik ja protseduurikeskne, keskendudes eelnõu tausta ja menetluskäigu selgitamisele. Kõneleja tugineb loogilistele argumentidele ja faktidele, viidates konkreetsetele kuupäevadele, komisjoni istungitele ning õiguskantsleri seisukohale. Emotsionaalsed või isiklikud apellatsioonid puuduvad, rõhk on informatsiooni edastamisel.

Retooriline stiil on analüütiline, konstruktiivne ja detailirohke, keskendudes faktidele ja poliitilisele sisule. Kasutatakse loogilisi argumente, et lükata ümber vastuväiteid, nimetades riiklikult subsideeritud energia lubamist "absurdseteks ütlusteks" ja looduskaitse vohamise narratiivi ebatõeseks. Lõpetuseks kasutatakse emotsionaalset apelli tuleviku ja laste hea elukeskkonna tagamise kaudu.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja mõõdukas, tasakaalustades loogilisi argumente (viited põhiseadusele, Riigikontrolli aruandele) väärtuspõhise rõhuasetusega looduse olulisusele. Kõneleja kasutab protseduurilisi ja ajaloolisi viiteid seadusloome kontekstis, kuid lõpetab terava ja moraalipõhise hukkamõistuga neljakümnendate aastatega paralleelide tõmbamisele.

Retooriline stiil on mõõdukas ja lepitav, keskendudes praktilisele seadusandlusele ja koostöö rõhutamisele. Kõneleja kasutab lihtsat ja otsekohest keelt, vältides sügavat sisulist keskkonnahoidlikku kõnet, kuid lisades emotsionaalse apelli rahvuslooma kaitsmise teemal.

Retooriline stiil on enesekindel ja optimistlik, rõhutades saavutuste positiivsust ("ülipositivne samm") ja energiajulgeoleku tagamise ülimat olulisust. Kõneleja kasutab loogilisi argumente ja andmeid, et põhjendada seaduseelnõu vajalikkust, samas lükates alguses ümber vastaste esitatud valeväiteid. Toon on formaalne ja keskendub detailsele poliitika selgitamisele.

Retooriline stiil on autoriteetne, tõsine ja veenev, alustades palvega rääkida ilma vahelehõigeteta. Kõne kombineerib loogilisi argumente (kulude ja kasu analüüs) tugevate apellidega riiklikule julgeolekule ja ajaloolisele tähtsusele (energiaiseseisvuse päev). Kõneleja kasutab ka tunnustavat tooni, tänades protsessi panustajaid, kuid on vastaste suhtes kriitiliselt märgiline.

Retooriline stiil on väga positiivne, optimistlik ja isegi "ülev," peegeldades isiklikku rahulolu pika protsessi lõpulejõudmise üle. Kõneleja kasutab isiklikku meenutust ja emotsionaalset sidet teemaga, sidudes selle formaalse poliitilise põhjendusega riigi konkurentsivõime ja tervise osas. Esitlus on informatiivne, keskendudes komisjoni arutelu kokkuvõttele.

Retooriline stiil on formaalne, tasakaalukas ja ambitsioonikas, kasutades nii rahvatarkusi ("Ära sülita vanasse kaevu") kui ka filosoofilisi tsitaate (Karl Popper) argumentide toetamiseks. Toon on optimistlik ja vastutustundlik, rõhutades vajadust tegutseda samm-sammult, ent kindlakäeliselt, et tagada puhas elukeskkond ja heaolu.

Retooriline stiil on formaalne, viisakas ja konstruktiivne, alustades ministri tunnustamisega ("aitäh ettekande eest ja hea töö eest!"). Argumentatsioon on loogiline ja faktipõhine, rõhutades seoseid (korrelatsioon) energia, tootlikkuse ja heaolu vahel.

Retooriline stiil on analüütiline, optimistlik ja tungiv, rõhutades andmete ja majandusliku kasu olulisust. Kasutatakse nii loogilisi apelle (raportite tulemused) kui ka tugevaid väärtuspõhiseid sidemeid, seostades energiat ja tootlikkust eestlaste jaoks ülima väärtuse – vabadusega. Kõneleja esitab ka retoorilisi küsimusi ja tsiteerib tuntud eksperte, et toetada oma seisukohti.