Päevakorrapunktide kaupa: Yoko Alender

Otsene vastuseis puudub, kuna komisjoni otsused olid konsensuslikud. Kõneleja vahendab konstruktiivseid muresid, mida tõstatasid teised komisjoni liikmed (nt Andres Metsoja mure kohalike elanike sekkumisvõimaluse ja Tiit Marani küsimused korrastamistingimuste piisavuse kohta).

Otsene vastasseis puudub, kuid kõneleja toob esile kahtlused, mis tekkisid mõnedel komisjoni liikmetel ametnike kinnituste suhtes. Kriitika on suunatud ebakindluse lahendamisele ja faktide kontrollimisele, mitte poliitilisele vastasele.

Kriitika puudub konkreetsete vastaste või poliitiliste rühmade suhtes. Rõhuasetus on süsteemsete probleemide lahendamisel, nagu seaduste dubleerimine ja vajadus vähendada strateegilist sõltuvust Hiinast kriitiliste toormete osas.

Vastuseis on suunatud konkreetsetele protseduurilistele ettepanekutele, nagu päevakorra muutmise katsed. Kriitika on puhtalt protseduuriline ja väljendab fraktsiooni seisukohta, olemata isiklik või poliitiliselt laiaulatuslik.

Kriitika on suunatud olemasolevate süsteemsete puuduste vastu, nagu ebapiisav ringlussevõtu võimekus, ebaselge aruandlus ja keskkonnakatastroofid (nt Uikala prügila 11 põlemiskorda). Samuti lükatakse ümber levinud müüdid, näiteks väide, et liigiti kogumine on mõttetu, kuna kõik läheb nagunii põletusse. Vastandutakse ka väidetele, justkui oleks olmejäätmete teke majanduslanguse tõttu vähenenud.

Vastuseis puudub; kõneleja keskendub erimeelsuste lahendamisele spetsialistide vahel, mitte poliitilisele kriitikale.

Kõneleja kritiseerib teravalt eelnõu algatajaid, süüdistades neid ideoloogilises võitluses taastuvenergia vastu ja eelnõu esitamises "vee segamiseks". Ta heidab ette, et algatajad ei soovi odavat elektrit ja et nende eelnõu ei põhine keskkonnamõju reaalsetel tõenditel. Samuti kritiseerib ta kohalike valimiste tuules tekkinud "rändprotestijaid", kes takistavad siiraste muredega inimeste kaasamist.

Ei ole piisavalt andmeid.

Vastuseis on suunatud valeväidetele ja narratiividele, mis levivad saalis, eriti seoses looduskaitse liigse vohamise ja riigi raha eest tasuta elektri lubamisega. Kriitika on suunatud ka varasematele metsamajandamise praktikatele, mis viisid Riigikontrolli tähelepanu ja EL-i rikkumismenetluseni. Kriitika on sisuline ja poliitikapõhine, mitte isiklik.

Kriitika on suunatud varasemate vigade tegijate vastu, kes lubasid raieid Natura aladel viisil, mis ei erinenud majandusmetsas toimuvast, tekitades metsaomanikes valesid ootusi. Kõneleja mõistab teravalt hukka need, kes kasutavad debatis kohatuid paralleele neljakümnendate aastatega, nimetades seda saalis sobimatuks.

Puuduvad otsesed kriitikad vastaste või opositsioonigruppide suunas. Vastupidi, kõneleja kasutab võimalust rõhutada edukat koostööd opositsiooni ja koalitsiooni vahel.

Opositsioonist kritiseeritakse otseselt Isamaa erakonda saartalitluse eelnõu vastustamise eest, väites, et see tooks kaasa tipukoormuse hindade kolmekordse tõusu. Samuti lükatakse ümber majanduskomisjoni aseesimehe esitatud valeväited India ja Hiina Pariisi kliimaleppe ratifitseerimise kohta. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, keskendudes vastaste seisukohtade negatiivsete tagajärgede esiletoomisele.

Peamine vastane on Isamaa Erakond, keda kritiseeritakse eelnõu menetluse katkestamise ettepaneku tegemise eest. Kõneleja nimetab seda tegevust "väga märgiline", seades kahtluse alla erakonna järjepidevuse põlevkivi teemal sõnavõtmisel. Kriitika on suunatud poliitilisele järjepidevusele ja menetluslikule takistamisele.

Otsest kriitikat opositsiooni suunas ei esitata, kuigi mainitakse kolme opositsiooniliikme (Rain Epler, Andres Metsoja, Evelin Poolamets) puudumist komisjoni istungilt. Kõneleja kinnitab, et opositsioon on saanud protsessi sisuliselt kaasatud olla.

Kriitika on suunatud varasemale poliitilisele skepsisele ja vastuseisule, mis põhjustas eelmise kümnendi jooksul taastuvenergia investeeringute venimise. Samuti kritiseeritakse analüüsimudeleid, mis sisaldavad puidu põletamist suurtes kateldes, pidades seda ebarealistlikuks ja madala lisandväärtusega kasutuseks.

Vastuseisu või kriitikat ei väljendata, tegemist on konstruktiivse küsimusega, mis otsib selgust ministeeriumi tegevuskava ja sihtide osas.

Kriitika on suunatud poliitikutele, kes eitavad fossiilkütustest loobumise paratamatust Euroopa Liidus või kelle ambitsioon kõrgepalgaliste töökohtade loomisel on liiga madal (nt 2000 eurot). Vastuseis on poliitiline ja intensiivne, süüdistades vastaseid, kes eitavad taastuvenergia võidukäiku, kas arusaamatuses või pahatahtlikkuses ("soovivad meile lihtsalt halba").