Kuude kaupa: Madis Kallas

Kokku kuid: 14

Täielikult profileeritud: 14

10.2025

12 Sõnavõtud

Majanduslikud seisukohad keskenduvad haridusvaldkonna riiklikule rahastamisele ja kohalike omavalitsuste toetamisele. Kõneleja nõuab lasteaiaõpetajate palgatoetusfondi suurendamist vähemalt 50% ulatuses, et vältida iga-aastast vaidlust KOVidega. Ta toetab ka kohalike toidutootjate eelistamist riigihangetes.
09.2025

30 Sõnavõtud

Majanduslikud seisukohad keskenduvad regionaalsete kulude (transpordi mõju laenuturule) ja elavdamise (oskustööjõud) küsimustele. Rõhutatakse vajadust tagada õpetajate ja kohalike omavalitsuste teenistujate võrdsemad ja kõrgemad palgad üle Eesti, märkides muret omavalitsuste suutmatuse pärast maksta 1,2-kordset Eesti keskmist palka. On mures tarbimislaenude ja kiirlaenude probleemi pärast.
06.2025

24 Sõnavõtud

Kõneleja toetab riigipoolset sekkumist sotsiaalse võrdsuse tagamiseks (nt lasteaia kohatasu kaotamine riigieelarvest). Ta on tugevalt tööjõu õiguste poolel, rõhutades ametiühingute tugevdamise vajadust ja väljendades muret seaduseelnõude pärast, mis võivad vähendada töötajate vabadusi ja õigusi, viidates Põhjamaade eeskujule.
05.2025

8 Sõnavõtud

Majanduslikud seisukohad on seotud regionaalse võrdsusega, toetades sihistatud riiklikke meetmeid ja toetusi, mis tagavad maapiirkondade elujõulisuse. Ta toetab püsielaniku soodustuse laiendamist saartele ja praamipiletite hindade mittetõstmist, nähes neid meetmeid regionaalarengu oluliste osadena.
04.2025

3 Sõnavõtud

Majandusvaated keskenduvad inimeste toimetulekule ja võlakoormusele, mis tuleneb sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamatusest. Kõneleja nõuab avaliku sektori töötajatele (kultuuritöötajad) konkurentsivõimelisemat palka ja sotsiaalseid garantiisid. Ta toetab huvihariduse toetuse kasvatamist, et vähendada sotsiaal-majanduslikke piiranguid noorte osalemisel.
03.2025

2 Sõnavõtud

Not enough data
02.2025

4 Sõnavõtud

Ei ole piisavalt andmeid.
12.2024

7 Sõnavõtud

Majanduslikud vaated toetavad riiklikku sekkumist regionaalse lõhe vähendamiseks ja töökohtade loomiseks väljaspool suurlinnu. Ta aktsepteerib aktsiiside või maksumäärade muutmise vajalikkust, kui selle taga on kuluvajadused Eesti riigi paremaks muutmiseks. Rõhutatakse, et linn ei saa ilma maapiirkonnata toidetud, köetud ega kaitstud, viidates maapiirkonna olulisusele kogu majanduse toimimiseks.
11.2024

6 Sõnavõtud

Majanduslikud seisukohad keskenduvad riigiaparaadi tõhustamisele ja bürokraatia vähendamisele, näiteks spordiorganisatsioonidele esitatavate arengukava nõuete kaotamise kaudu. Ta toetab andmete oskuslikumat kasutamist ja väärindamist, et teha paremaid maa- ja ruumipoliitika otsuseid, mis aitaksid kaasa parema elukeskkonna loomisele.
10.2024

2 Sõnavõtud

Andmeid ebapiisavalt
09.2024

2 Sõnavõtud

Majanduslikud vaated on seotud regionaalse sekkumisega töökohtade detsentraliseerimise kaudu. Andmeturbe kontekstis rõhutab ta, et turvalisus on olulisem kui teenustasud, mis võidakse päringute tasuliseks muutmisest saada, seades turvalisuse majanduslikust tulust kõrgemale.
07.2024

2 Sõnavõtud

Toetab fiskaalset ümberjaotamist regionaalse tasakaalu saavutamiseks, kritiseerides praegust süsteemi, mis rahastab omavalitsusi vaid tööealiste inimeste maksutulu kaudu. Kuigi tunnistatakse riigi rahalist olukorda, peetakse regionaalse ebavõrdsuse vähendamist pikaajalise võla kustutamise ja arengu seisukohalt prioriteediks.
06.2024

6 Sõnavõtud

Kõneleja toetab fiskaalse autonoomia suurendamist kohalikul tasandil, andes KOV-idele õiguse määrata maamaksu kasvupiirangu. Ta rõhutab, et see annab KOV-idele võimaluse viia ellu projekte, kui kogukonnas saavutatakse konsensus. Samuti toetab ta põllumajandussektori leevendamist, hoides maatulundusmaa maksustamise määra 0,5% juures, et vältida liigset koormust. Eesmärk on luua KOV-idele rahalisi võimalusi ilma täiendavate kohustusteta.
05.2024

9 Sõnavõtud

Kõneleja pooldab riigieelarve stabiilsust, kuid on ettevaatlik sügavate kärbetega, eelistades maksude ülevaatamist, mis on ühiskonnas vastuvõetavad (nt riigikaitsemaks). Ta rõhutab vajadust parandada riigisektori töötajate tingimusi ja koolitusi, et vähendada voolavust. Majanduslikus plaanis toetab ta regionaalset võrdsust ja ettevõtluse toetamist riigiasutuste parema suhtluse kaudu.