Kuude kaupa: Raimond Kaljulaid
Kokku kuid: 8
Täielikult profileeritud: 8
12.2024
8 Sõnavõtud
Peamine vastane on EKRE fraktsioon (sh Mart Helme ja Varro Vooglaid), keda süüdistatakse nii Riigikogu korra rikkumises kui ka Eesti julgeolekuhuvide vastases tegevuses. Kriitika on äärmiselt intensiivne, süüdistades vastaseid NATO koostöö õõnestamises ja Kremli narratiivide levitamises.
11.2024
9 Sõnavõtud
Peamised vastased on Isamaa Erakond, eriti Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seeder. Kriitika on mitmetasandiline: poliitiline (Isamaa eelnõu on vastuolus nende endi programmiga), menetluslik (venitamine, eelnõude puudulik koostamine) ja isiklik (mehisuse puudumine, varasemad mahhinatsioonid). Ta lükkab tagasi Isamaa muudatusettepanekud ja süüdistused, välistades kompromissi Isamaa pakutud põhiseaduse muutmise viisiga.
10.2024
9 Sõnavõtud
Ta kritiseerib teravalt poliitilist opositsiooni, nimetades nende seisukohta kaitsekulutuste ja maksude osas populistlikuks ja valelikuks. Lisaks kritiseerib ta Riigikogu istungi juhatajat korra hoidmata jätmise eest, viidates kodu- ja töökorra rikkumisele. Ta nõuab juhatajalt kas oma kohustuste täitmist või lahkumisavalduse kirjutamist, et saaks valida uue, tööd tegeva juhi.
09.2024
5 Sõnavõtud
Opositsiooniline seisukoht on terav, süüdistades Isamaad ja EKRE-t (Urmas Reinsalu, Arvo Aller) populismis ja sisulise töö vältimises Riigikaitsekomisjonis. Kriitika on peamiselt menetluslik ja eetilist laadi, rõhutades, et opositsioon ei esitanud muudatusettepanekuid õigel ajal, vaid tuli alles lõpus "õiendama". Ta lükkab tagasi opositsiooni argumendid bürokraatia suurenemise kohta laiapindse julgeoleku seaduse valguses.
07.2024
3 Sõnavõtud
Peamised vastased on Isamaa (Urmas Reinsalu, H. Seeder) ja EKRE (Martin Helme, Moonika Helme). Kriitika on äärmiselt intensiivne ja isiklik, keskendudes poliitilisele oportunismile, väärtuste puudumisele ning seostele korruptsiooni (elamislubade äri) ja julgeolekuriskidega (FSB agendid).
06.2024
6 Sõnavõtud
Vastuseis on suunatud pigem eelnõude tehnilisele ebapiisavusele (Härra Vooglaiu eelnõu) kui sisulisele eesmärgile, pidades lahendust globaalse probleemi jaoks liiga väikeseks. Ta kritiseerib ka varasema valitsuse tegevust kooselupartnerite ebavõrdse ja ebaväärika kohtlemise osas. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik.
05.2024
3 Sõnavõtud
Opositsiooni kritiseeritakse teravalt, süüdistades neid sisulise debati asemel valimiskampaania tegemises (seoses Euroopa valimistega). Vastaste argumendid haridusreformi osas lükatakse tagasi kui ebausutavad ja sisuliste probleemideta, mis ei õigusta ministri kõrvaldamist.
02.2024
4 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud peamiselt NATO liikmesriikidele (kaks kolmandikku), kes ei täida Põhja-Atlandi lepingu artiklist 3 tulenevat 2% kaitsekulutuste eesmärki. Samuti kritiseeritakse Euroopa Liidu nõrkust ja aeglust (viidates miljoni mürsu kokkuleppe täitmisele) ning Rootsi NATO-ga liitumise ebamõistlikku 639-päevast viivitust.