Kuude kaupa: Mario Kadastik

Kokku kuid: 10

Täielikult profileeritud: 10

12.2024

1 Sõnavõtud

Kõneleja näitab teadmisi Riigikogu sisemistest finantsmehhanismidest, eriti kuluhüvitiste jäägi suunamisest Riigikogu hoone remondifondi. Ekspertiis on suunatud seadusandliku kogu eelarve ja sisemise rahakasutuse detailidele, kasutades teadmist, et enamus liikmeid oma hüvitiste mahtu ära ei kasuta.
11.2024

3 Sõnavõtud

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust nii maksupoliitika (tulumaksuküür, maksumäärad) kui ka detailse seadusandliku menetluse vallas. Ta kasutab konkreetseid andmeid, viidates keskmisele palgale (üle 2000 euro) ja suhtelisele maksumäära erinevusele (34%). Samuti näitab ta põhjalikke teadmisi eelnõu 466 menetluse ajakavast ja vertikaalsete kokkulepete käibekünnise regulatsioonist.
10.2024

2 Sõnavõtud

Eksperditeadmised on selgelt nähtavad seadusandliku menetluse ja majandusregulatsioonide valdkonnas, eriti vertikaalse integratsiooni grupierandite ja käibepiiride teemal. Ta käsitleb detailseid tehnilisi aspekte, nagu 3,2 miljoni, 10 miljoni ja 50 miljoni euro suurused käibetasemed ning ministri määrusega kehtestatavate hübriidlahenduste õiguslikud nüansid. Kõneleja tunneb hästi komisjoni vana praktikat ja menetluslikke detaile.
09.2024

20 Sõnavõtud

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust seadusloome protseduurides ja energiapoliitika tehnilistes detailides, kasutades termineid nagu KMH, direktiivi ülevõtmine, salvestuse määratlus ja marginaalhinnal põhinev turg. Ta suudab selgitada keerulisi õiguslikke nüansse (nt "jokk-skeem" salvestuse osas) ning viitab spetsiifilistele tarbimisandmetele ja toetusmehhanismidele (CFD, aktsiis, võrgutasu).
06.2024

7 Sõnavõtud

Kõneleja demonstreerib põhjalikku asjatundlikkust seadusandlikus protsessis, esitades detailseid menetluslikke aruandeid eelnõude (Liiklusseadus, Liikluskindlustuse seadus) ja muudatusettepanekute käsitlemise kohta. Tal on sügav teadmine ka keerulistest tehnoloogilistest ja teaduslikest teemadest, nagu CERN-i tehnoloogia areng, patendid ja tuumaenergia regulatiivne ajakava ning julgeolekuaspektid.
05.2024

50 Sõnavõtud

Näitab sügavat tehnilist asjatundlikkust e-valimiste krüptograafia ja auditeeritavuse, tuumaenergia (SMR-id, opereerimiskulud, IAEA standardid) ning teadusinnovatsiooni (CERN, ESA, intellektuaalomand) valdkondades. Toetab oma seisukohti rahvusvaheliste raportite (OSCE, ÜRO Euroopa Majanduskomisjon) ja detailsete faktidega, rõhutades Eesti digitaalse identiteedi unikaalsust. Selgitab keerulisi tehnoloogilisi süsteeme (nt digitaalne kahe ümbriku süsteem) ja viitab rahvusvahelistele arengutele (Rootsi ja Soome tuumaplaanid).
04.2024

13 Sõnavõtud

Kõneleja näitab üles sügavat tehnilist asjatundlikkust küberturvalisuse ja krüptograafia vallas, eriti e-valimiste tehnilise valideerimise (kahe ümbriku süsteem, koodi auditeerimine) osas. Tal on põhjalikud teadmised energeetikast, sealhulgas tuumaenergia (väikesed moodulreaktorid, jäätmekäitlus) ja dekarboniseerimise ajakavadest. Ta toetab oma seisukohti detailsete protseduuriliste ja tehniliste selgitustega, viidates direktiividele ja kohtupraktikale.
03.2024

31 Sõnavõtud

Kõrge asjatundlikkus on nähtav energeetika, kliimapoliitika ja majanduskomisjoni töö valdkonnas. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "marginaalkulu," "dekarboniseerimine," "CO2-kvoot" ja "kliimakriis," selgitades keerulisi seoseid (nt metaani ja CO2 mõju võrdlus). Ta demonstreerib detailset teadmist eelnõude sisust, näiteks biokütuse definitsiooni ja keskkonnamõju hindamise (KSH) ärajätmise tingimuste osas.
02.2024

1 Sõnavõtud

Kõneleja demonstreerib head seadusandliku protseduuri tundmist ja suudab detailselt kokku võtta tehnilisi arutelusid energiaturu, varustuskindluse, strateegilise reservi ja LNG-taristu halduskulude teemadel. Ta on võimeline edastama keerukaid selgitusi, mis pärinevad ministeeriumi ametnikelt (Rein Vaks, Karin Maria Lehtmets), näidates kompetentsi teema kokkuvõtmisel.
01.2024

1 Sõnavõtud

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust teaduspoliitika ja rahastamismehhanismide osas, kasutades tehnilisi termineid nagu "baasfinantseering" ja "TA-rahastus". Ta viitab konkreetsele statistikule (umbes 16% eraldatud rahastusest) ning mõistab pikaajaliste projektide ja asutuste ülalpidamiskulude (elekter, küte) seoseid. Ekspertiis keskendub teaduse rahastamise struktuurilistele puudujääkidele.