Kuude kaupa: Mario Kadastik

Kokku kuid: 17

Täielikult profileeritud: 17

10.2025

4 Sõnavõtud

Majanduslikud seisukohad rõhutavad turu reguleerimise olulisust, et tagada hinnastamise läbipaistvus ja vältida liigset volatiilsust. Kõneleja on mures pikaajaliste investeeringute pärast, kui turumuutused on liiga kiired, kuid tunnistab, et kiirem liikuvus võib hindu alla tuua.
09.2025

22 Sõnavõtud

Majandusvaated on regulatsiooni osas ettevaatlikud, rõhutades, et liiga ranged seadused võivad pärssida innovatsiooni. Ta toetab kulude ratsionaalsust, olles vastu kindlustuskohustustele, mis teevad sõidukid kallimaks, kuigi enamik kasutajaid teenust ei vaja. Samuti rõhutab ta, et kuupalk peaks reflekteerima inimese tööpanust, eriti tootvas tööstuses.
06.2025

8 Sõnavõtud

Pooldab tugevalt lisandväärtuse kasvatamist, tootlikkuse tõstmist ja ekspordile suunatud investeeringuid, toetades riiklikku panust teadus- ja arendustegevusse. Eesmärk on saavutada lähipiirkonnas konkurentsivõimeline elektri koguhind, vältides lausdotatsioone, mis teeksid hinna tarbijatele liiga kalliks. Toetab kapitali kättesaadavuse parandamist EAS-i kaudu.
05.2025

27 Sõnavõtud

Pooldab investeeringumeetmeid otsetoetuste asemel, et riik saaks investeeringutelt tulu. Rõhutab, et elektriturg on reguleeritud turg, kus suured tootjad ei saa turureeglite tõttu kapitalikulu hinnapakkumisse sisse panna, mistõttu on vaja turuväliseid meetmeid investeeringukindluse tagamiseks. Toetab fikseeritud liitumistasusid investeerimisriskide vähendamiseks ja prognoositavuse suurendamiseks, väites, et see toob elektri hinna alla.
04.2025

44 Sõnavõtud

Majanduslikud vaated on suunatud elektrihinna langetamisele taastuvenergia (maismaatuule) abil, et tagada tööstustele konkurentsieelis. Ta kaitseb taastuvenergia dotatsioone (maksimaalselt 200–250 miljonit eurot 12 aasta peale) kui marginaalturu eripära tõttu vajalikku kapitalikulu katet. Ta rõhutab, et põlevkivielekter on objektiivselt kallim (u 130 €/MWh ilma CO2 kvoodita) ja seetõttu ei saa see olla odava elektri allikas.
03.2025

15 Sõnavõtud

Kõneleja toetab turumajandust, kus parem pakkumine võidab (vähempakkumine), kuid tunnistab, et elektriturg on katki ja vajab sekkumist. Ta näeb taastuvenergia investeeringuid kui hinda allatoovat jõudu ja peab põlevkivisse investeerimist rahaliselt ebamõistlikuks. Ta kinnitab, et suured infrastruktuuriinvesteeringud (Estlink 3) on kaetud turutasudest (ülekoormustasu).
01.2025

6 Sõnavõtud

Majanduslikud vaated toetavad turu efektiivsust, soodustades uute tootmisvõimsuste (taastuv, tuumaenergia) liitumist madalamate fikseeritud tasudega ning tagades samal ajal püsikulude katmise reservide hoidmiseks. Ta pooldab regulatiivseid lahendusi, mis väldivad topeltmaksustamist ja pakuvad tarbijatele soodsamaid liitumistingimusi.
12.2024

1 Sõnavõtud

Majanduslikud vaated keskenduvad fiskaaldistsipliinile ja avaliku sektori kulude läbipaistvusele. Kõneleja rõhutab vajadust tagada, et kärped tooksid kaasa reaalse kokkuhoiu, mitte lihtsalt raha ümberpaigutamise või teise fondi kahjustamise.
11.2024

3 Sõnavõtud

Kõneleja toetab tugevalt tulumaksuküüru kaotamist, et vähendada maksukoormust keskmise palga saajatel ja vältida lisateenitud eurode kõrgemat maksustamist. Regulatsiooni osas toetab ta vertikaalsete kokkulepete riigisisese käibe künnise hoidmist 10 miljoni euro juures, kuigi see on madalam EL-i maksimummäärast.
10.2024

2 Sõnavõtud

Majandusvaated on suunatud regulatiivsele pragmaatikale, keskendudes vertikaalse integratsiooni käibepiiridele. Kõneleja rõhutab, et piiri seadmine (10M vs 50M) on poliitiline otsus, mis peab arvestama Eesti turu suurusega, viidates ettevaatlikule lähenemisele regulatsioonide leevendamisel.
09.2024

20 Sõnavõtud

Toetab taastuvenergia arendamise kiirendamiseks ajutisi toetusmeetmeid, mis on suunatud elektrihinna langetamisele laia sotsiaal-majandusliku kasu nimel. Eelistab finantseerimist aktsiiside ja võrgutasude kaudu, lükates tagasi maksutõusude kasutamise. Näeb tuuleenergia arendamises potentsiaali elektrihinna viimiseks nulli lähedale.
06.2024

7 Sõnavõtud

Kõneleja seob teaduskoostöö (CERN) otseselt ettevõtluse ja tehnoloogilise arenguga, rõhutades, et täisliikmelisus avab Eesti firmadele piiranguteta hankevõimalused. Ta näeb tuumaenergiat kui kriitilist tegurit konkurentsivõimelise majanduse ja energiajulgeoleku saavutamisel, viidates ka Tööandjate Keskliidu toetusele.
05.2024

50 Sõnavõtud

Toetab majanduse struktuurset muutust kõrge lisandväärtusega ekspordi suunas, rõhutades inseneride koolitamise ja rahvusvaheliste teaduskeskuste (CERN, ESA) rolli referentside ja intellektuaalomandi koju toomisel. Eelistab energiasektoris turumajandust ja minimaalseid dotatsioone, leides, et tuumaenergia puhul ei tohiks toetusi ette välistada. Tundis huvi riigieelarve kulude automaatse kasvu ja tulude proportsiooni vastu SKP kasvuga.
04.2024

13 Sõnavõtud

Kõneleja seob energiajulgeoleku otseselt majandusliku konkurentsivõimega, märkides, et investeeringud on jäänud ära stabiilsete hindade puudumise tõttu. Ta pooldab regulatiivse raamistiku loomist, et turg saaks ise reguleerida tuumaenergia kasutuselevõttu. Ta rõhutab, et tuumaenergia võib olla kasulik ka tööstuslikuks soojatootmiseks, mitte ainult elektrile.
03.2024

31 Sõnavõtud

Majanduslikud vaated toetavad võrdse konkurentsi tagamist (nt vedelkütuste turu solkimise vastu võitlemine) ja investeerimiskindluse loomist pikaajalise visiooni kaudu. Ta rõhutab, et taastuvenergia madal marginaalkulu tagab madalama igapäevase elektrihinna. Toetab ringmajandust ja plastjäätmete ümbertöötlemise tehaste rajamist.
02.2024

1 Sõnavõtud

Majanduslikud vaated toetavad turupõhiste lahenduste eelistamist (universaalteenuse lõpetamine, kuna turul on piisavalt pakette) ning riigi rolli varustuskindluse tagamisel turupakkumiste alusel loodava strateegilise reservi kaudu. Arutati ka riigiettevõtte (Eesti Energia) finantsseisu universaalteenuse pakkumisel (sügavas miinuses) ja infrastruktuuri kapitalikulusid.
01.2024

1 Sõnavõtud

Majanduslikud seisukohad puudutavad avaliku sektori kulutuste struktuuri teadus- ja arendustegevuses, rõhutades vajadust stabiilse pikaajalise baasfinantseeringu järele. See viitab toetusele strateegilisele riiklikule investeeringule teadusesse, mis tagab asutuste jätkusuutlikkuse.