Täiskogu istungite kaupa: Züleyxa Izmailova

Retooriline stiil on otsene ja väljakutsuv, kasutades korduvaid retoorilisi küsimusi ("Kas te ei usalda...?") ministri ja ministeeriumi pädevuse kahtluse alla seadmiseks. Toon on formaalne ja keskendub loogilisele ning protseduurilisele kriitikale, nõudes konkreetseid vastuseid.

Kõnekeel on formaalne ja kriitiline, esitades ministrile otsese küsimuse valitsuse otsuste põhjendatuse kohta. Rõhuasetus on loogilisel ja väärtuspõhisel argumentatsioonil, sidudes majandusnõukoja rolli ühiskonna mitmekesisuse ja õigluse tagamisega.

Stiil on formaalne, austav (pöördudes "austatud Riigikogu esimees" ja "hea minister") ja samas nõudlik. Kõneleja kasutab otsekoheseid kontrollküsimusi, nõudes ministrilt lihtsat ja ühemõttelist faktipõhist vastust ("kas ei või jah").

Stiil on formaalne ja kriitiline, adresseerides otse ministrit. Kõneleja kasutab loogilist apellatsiooni, rõhutades riigi tegevuse ebaõiglust (maksustades heategevust), lõpetades otsese küsimusega õigluse kohta. Toon on pigem asjalik ja nõudlik.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja murelik, kasutades retoorilisi küsimusi valitsuse fookuse puudumise esiletoomiseks ("Kas teile ei tundu...?"). Apellatsioonid toetuvad statistilistele andmetele ja ebasoodsatele võrdlustele. Kasutatakse tugevaid metafoore, nagu hirm, et "kaotatud kümnendist hakkab varsti saama kaks" energeetikas.

Retooriline stiil on sageli võitlev ja kriitiline, eriti protseduuriliste ebaõnnestumiste ja vastaspartei (EKRE) aadressil, kasutades väljendeid nagu "häbiväärne" ja "piinlik". Sotsiaalsete teemade (väärkohtlemine, vägistamine) käsitlemisel on toon kiireloomuline ja moraalselt laetud, nõudes ministritelt vastutust ja koheseid tegevusi. Esitatakse nii emotsionaalseid apelle (võikalt väärkoheldi) kui ka loogilisi nõudmisi (sisekontrollimeetmed).