Päevakorrapunktide kaupa: Diana Ingerainen

Demonstreerib asjatundlikkust maksupoliitikas, majanduses ja sotsiaalpoliitika efektiivsuses. Kasutab konkreetseid eelarvelisi arve (400–200 miljonit eurot) ja viitab tarneahela (hulgimüüjad, jaeketid) toimimisele, mis neelab maksukärpe. Toetub Euroopa kogemustele ja tsiteerib majandusteadlast (härra Vitsur) "komberuumi" kontekstis.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Euroopa Liidu pikaajalise eelarve rahaliste võimaluste ja sotsiaalvaldkonna spetsiifiliste probleemide osas, viidates EL-i eelarve 14% sotsiaalvaldkonna eesmärgile. Erialateadmised ilmnevad hoolekandesüsteemi killustatuse, demograafiliste muutuste arvestamise vajaduse ning tervishoiu varasemate eksimuste analüüsimisel. Ta rõhutab, et edukad toimemudelid vajavad inimkeskseid lahendusi, mitte ainult taristuinvesteeringuid.

Ebapiisav andmestik

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja eelarveanalüüsi valdkonnas, tuues esile konkreetseid rahalisi mõjusid (200 miljonit puudujääki) ja viidates Rahandusministeeriumi ning mõttekoja Paraxis analüüsidele. Eriti rõhutatakse käibemaksu langetamise mõju lõpphindadele, kasutades teiste riikide (Läti, Soome) näiteid, kus pikaajalist mõju hindadele ei täheldatud. Ta suudab selgitada hinna kujunemise ahelat ja käibemaksu osakaalu selles.

Kõneleja näitab teadmisi riigieelarve planeerimise metoodikate ja mõõdikute ülevaatamise protseduuride osas. Eelkõige rõhutatakse tehnoloogia kiiret arengut kui tegurit, mis nõuab eelarve regulatsioonide pidevat ajakohastamist. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "mõõdikud" ja "metoodikad".

Ekspertiis on näidatud Riigikogu menetlusreeglite ja komisjonitöö juhtimise vallas, eriti Rahanduskomisjoni kontekstis. Esineja tunneb komisjoni otsustusprotsesse ja teab, kes (minister, Tiina Hansson) andsid ülevaate läbirääkimiste käigust. Puuduvad andmed sügava tehnilise maksualase teadmise kohta, rõhk on protsessi haldamisel.

Ekspertiis on näidatud seadusandlikus protsessis, eriti Rahanduskomisjoni töö ja eelnõu menetlemise osas, määratledes selle ulatuse (kuni 19-aastased). Rõhutatakse teadmiste lünki eelnõu mõjude kohta ja viidatakse laiemale poliitilisele kontekstile, näiteks tervikliku tööjõupoliitika puudumisele ning OSKA uuringule. Samuti mainitakse akadeemilist ekspertiisi, viidates professor Urmas Varblase käsitlustele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse strateegilise rahastamise ja ressursside ümberhindamise teemal, rõhutades laiapõhjalise riigikaitse kontseptsiooni. Kasutatakse eelarve- ja analüüsitermineid nagu "lisaeelarve," "mõjuanalüüsid" ja "tulemusmõõdikud." Ekspertiis keskendub ressursside suunamise vajadusele.

Kõneleja näitab huvi võrdleva õiguse ja seadusloome metoodika vastu, küsides eeskujude võtmise kohta teistest riikidest. Eelkõige mainitakse Iisraeli ja Soomet kui potentsiaalseid mudeleid hädaolukorra seaduse lahenduste loomisel.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust tervishoiuvaldkonnas, eriti seoses eetiliste kaalutluskohtade, tahteavalduste protseduuride ja tervise infosüsteemi integreerimisega. Eraldi rõhutatakse palliatiivse ravi olemasolu ja toimimist, mainides konkreetseid meditsiinilisi rolle (perearstid, anestesioloogid, palliatiivraviarstid).

Asjatundlikkus ilmneb Riigikogu menetlusprotseduuride ja komisjonitöö valdkonnas, esitades täpsed hääletustulemused ja otsused. Ta tegutseb Rahanduskomisjoni esindajana, kuid ei esita ise majanduslikke ega tehnilisi andmeid aktsiiside kohta. Ta viitab kolleeg Aivar Kokale, kes tegi eelnõust ülevaate, mis näitab teadmiste jagamist komisjonis.

Ekspertiis on selgelt seotud seadusandliku menetluse ja Riigikogu töökorraldusega, eriti juhtivkomisjoni esindamise osas. Kõneleja valdab teadmisi eelnõude päevakorda võtmise, lugemiste lõpetamise ja muudatusettepanekute tähtaegade määramise kohta. Sisulist eelarvealast või majanduslikku detaili ei esitata.

Ekspertiis on nähtav seadusandluse menetlemise ja fiskaalpoliitika valdkonnas, tuues esile konkreetseid andmeid riigieelarvele tekkiva miinuse (400 miljonit eurot). Samuti viidatakse tehnilistele detailidele, nagu EL-i käibemaksudirektiivi nõue maksimaalselt kahe vähendatud maksumäära kohta. Eksperditeadmiste kinnitamiseks kasutatakse Rahandusministeeriumi esindaja Erle Kõometsa seisukohti.

Teemaekspertiis: Näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja eelarvemõjude alal, tuginedes Rahandusministeeriumi ja Konjunktuuriinstituudi ekspertidele. Rõhutab vajadust detailsemalt uurida maksumuudatuste mõju rahva tervisele ja kogu toidutarneahelale Eestis, viidates Läti ja teiste EL riikide kogemustele.

Ebapiisavad andmed