Päevakorra profiil: Mart Helme
Kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (291 SE) esimene lugemine
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes eesti keele kui teaduskeele ja rahvusteaduste säilitamisele ning arendamisele rahvusülikoolis. Kõneleja toetab kindlalt eelnõu (291 SE), nähes seda vajaliku surveavaldusena, et korrastada kõrgharidusmaastikku, mis on liigse rahvusvahelistumise ja merkantilistliku mõtlemise tõttu lahustunud. Stants on tugevalt seotud Eesti põhiseadusliku staatusega rahvusriigina.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust kõrghariduspoliitika ja akadeemilise keskkonna teemadel, käsitledes rahvusvahelistumise mõju ülikoolide pingereale ja eesti keele staatust teaduskeelena. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu "fragmenteerunud kõrgharidusmaastik" ja osutab hindamisparameetritele, mis mõjutavad rahvusülikooli tegevust. Samuti mainib ta tehisintellekti mõju õppeprotsessidele ja teadustööle.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on analüütiline ja tõsine, kasutades tugevaid väärtuspõhiseid termineid (nt "rahvusriik," "merkantilistlik mõtlemine"). Ta tänab eelkõnelejat sisuka ettekande eest, kuid kritiseerib teravalt kõrgharidusmaastiku isetegevust ja rahvusülikooli lahustumist. Apellatsioonid on segu loogilistest tagajärgedest (majandustulemuste läbikukkumine) ja tungivast vajadusest kaitsta eesti keelt teaduskeelena.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt seaduseelnõu esimesel lugemisel, esitades küsimusi rahvusteaduste seisu kohta ja pidades pikema ettekande eelnõu eesmärkide selgitamiseks. Ta viitab eelkõneleja (Margit Sutrop) ettekandele ja arutleb tehisintellekti mõju üle õppeprotsessidele. Muud tegevusmustrid puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud kõrgharidusmaastiku fragmenteerumise, isetegevuse ja merkantilistliku mõtlemise vastu, mis on viinud rahvusülikooli lahustumiseni. Samuti kritiseeritakse madala tasemega võõrtudengite ülemäärast valgumist Eestisse, mis on kahjustanud õpitulemusi ja vaimset keskkonda. Kriitika on poliitika- ja ideoloogiapõhine, mitte isiklik.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on avatud koostööle ja dialoogile, rõhutades vajadust kaasata ülikoolide esindajaid, et leida kuldne kesktee kõrghariduspoliitikas. Ta tänab eelkõnelejat sisuka panuse eest ja loodab, et eelnõu menetlemise käigus jõutakse kasulike tulemusteni.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik, keskendudes Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli rollile ja eesti keele staatusele teaduskeelena. Regionaalseid või kohalikke teemasid ei käsitleta, vaid rõhutatakse rahvusvahelistumise mõju riiklikele eesmärkidele.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja kritiseerib merkantilistlikku mõtlemist kõrghariduses, väites, et selle reaalne tulem majandustulemuste näol on "üsna läbi kukkunud". Eelistatakse kultuurilist ja rahvuslikku väärtust puhtalt statistilistele ja rahvusvahelise pingerea eesmärkidele.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on haridus ja rahvuskeele ning rahvusteaduste kaitse kultuuri- ja teaduskeelena. Rõhutatakse, et eesti keel peab olema ideoloogilistest või praktilistest põhjustest kõigutamatu, ning mainitakse muret madala tasemega võõrtudengite negatiivse mõju pärast.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (291 SE) menetlemine. Kõneleja on eelnõu tugev toetaja, kasutades seda surveavaldusena, mis sisaldab konkreetseid numbreid ja protsente, et korrastada kõrgharidusmaastikku rahvuslikus tähenduses.
3 Analüüsitud kõnesid