Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Retooriline stiil on analüütiline ja kriitiline, esitades küsimusi, mis viitavad institutsioonide usaldusväärsuse langusele ja poliitilisele kallutatusele. Kasutatakse formaalset keelt ja juriidilisi termineid, tasakaalustades loogilist argumentatsiooni (konventsioonidele viitamine) tunnetusliku murega õigluse pärast. Toon on pigem süüdistav, eriti Riigikohtu tegevuse kirjeldamisel kui "kahetsusväärne tendents".

Stiil on võitlev, kriitiline ja sarkastiline, kasutades valitsuse tegevuse kirjeldamiseks iroonilisi võrdlusi ("Kuidas kulutada miljardit", "Brežnevi pakikene"). Rõhk on loogilisel kriitikal ja vastutuse nõudmisel, esitades korduvaid ja teravaid küsimusi (nt "kes ja kuidas selle eest vastutab!"). Kõneleja kasutab ka emotsionaalseid apelle, viidates rahva ägamisele maksukoorma all.

Retooriline stiil on konfronteeriv, nõudlik ja kriitiline, eriti pöördumisel põhiseaduskomisjoni esimehe poole. Kasutatakse loogilisi apelle, mis põhinevad põhiseaduse tekstil, kuid ka emotsionaalset süüdistust, nimetades vastaspoole argumente "usuküsimuseks". Kõneleja kasutab tugevaid väljendeid, vihjates, et Eestis esinevad juhtumid oleksid mujal maailmas kriminaalsed.

Stiil on äärmiselt võitlev, sarkastiline ja emotsionaalselt laetud, kasutades tihti irooniat ja kujundlikke väljendeid (nt "kuldse maksukirve selga lõi", "lootuse hapnikku"). Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi ja naeruvääristab vastaspoole argumente kui "pärleid", eesmärgiga diskrediteerida valitsust. Apelleeritakse avalikkuse tunnetele ebaõigluse ja valitsuse manipulatsiooni vastu ("rahva mõnitamine ja avalikkuse hanitamine").

Retooriline stiil on väga ründav, süüdistav ja kategooriline. Kõneleja kasutab korduvalt tugevaid süüdistusi, nagu "petmas, eksitamas ja avalikkusele valetamas" ning nimetab ministri selgitusi "mõttetuks müügijutuks". Stiil on loogiline, kuid emotsionaalselt laetud, keskendudes vastaspoole motiivide ja aususe kahtluse alla seadmisele.

Retooriline stiil on kriitiline, terav ja emotsionaalselt laetud, kasutades tugevaid kujundeid nagu "ussikesena elamine" ja "riigi häbiplekk". Kõneleja esitab valitsusele suunatud teravaid retoorilisi küsimusi, kahtlustades nende kavatsusi toetusmeetmete hääletamisel. Kuigi toon on ründav, kasutatakse ka faktilist korrektsiooni Riigikogu eripensionide teemal.