Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Retooriline stiil on tungiv, kriitiline ja konfronteeriv, kasutades tugevaid emotsionaalseid laenguga väljendeid nagu "julgeolekuoht", "pettused ja valed" ja "mäda asi". Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi ja viitab süvariigi olemasolule, et rõhutada süsteemse kriisi ulatust. Toon on ametlik, kuid sisu on äärmiselt kahtlustav ja süüdistav.

Retooriline stiil on väga võitlev, kriitiline ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid (nt "arrogantne ja küüniline riigijuhtimine"). Kasutatakse rahvalikku kõnepruuki ("täissöönu ei mõista näljast") ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitseva eliidi ja tavainimeste vahelist lõhet. Apellatsioonid on peamiselt emotsionaalsed ja väärtuspõhised, vastandades eliidi isekust rahva kannatustele.

Retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja skeptiline, kasutades emotsionaalselt laetud ja halvustavaid väljendeid nagu "rohehullus," "roheräkit" ja "jamajutt". Kasutatakse hüpoteetilisi stsenaariume (EL-i mõistuse tulek) ja retoorilisi küsimusi, et proovile panna vastaste ideoloogilist sõltuvust ja järjepidevust.

Toon on äärmiselt võitlev, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades tugevaid ja alandavaid epiteete valitsuse suunas ("asjatundmatud, arrogantsed ja küünilised käpardid"). Kõneleja kasutab korduvalt retoorilisi küsimusi ("päriselt või?") ja intensiivseid väljendeid ("räige inimsusvastane kuritegu," "trambib lähedaste läbielamistel"), apelleerides tugevalt emotsioonidele ja nõudes vastutust. Stiil on pigem emotsionaalne ja süüdistav kui loogiline või andmepõhine.

Retooriline stiil on nõudlik ja konfronteeriv, eriti sotsiaalsete ebaõigluse teemade puhul, kasutades emotsionaalseid apelle (nt eakate abitus ja õigussüsteemi selja keeramine). Transporditeemadel on stiil kriitiline ja kahtlustav, seades kahtluse alla koalitsioonipoliitikute motiivid ja küsides, kelle huvides nad tegelikult tegutsevad. Kõneleja esitab otseseid küsimusi ja keeldub allumast ministri soovile teatud teemasid vältida.

Kõne stiil on äärmiselt võitlev, kriitiline ja süüdistav, kasutades sageli teravaid ja emotsionaalseid väljendeid ("rohehullus," "korruptiivne plaan," "liberaalterror," "ahviäri"). Kõneleja kasutab palju retoorilisi küsimusi ja elavaid metafoore (Pipi spunki, sada kepihoopi, elevandiluutorn, teeaugud), et rõhutada valitsuse arrogantsi ja ebaausust. Keeldutakse peaministri poole pöördumast formaalse tiitliga, et rõhutada tema legitiimsuse puudumist.