Täiskogu istungite kaupa: Andre Hanimägi

Retooriline stiil on terav, küsitlev ja kriitiline, kasutades korduvalt retoorilisi küsimusi vastaspoole argumentide kahtluse alla seadmiseks ("Kas te ei usalda inimesi oma valikutes piisavalt?"). Toon on loogiline ja keskendub poliitika põhjendatusele, rõhutades samas tugevat usku rahva tarkusesse. Kõneleja kasutab võrdlusi (erakonnad vs. Kaitsevägi) oma seisukohtade illustreerimiseks.

Stiil on valdavalt analüütiline ja formaalne, kuid muutub kirglikuks, kui kritiseeritakse varasemat projektijuhtimist, mida nimetatakse "ülimalt piinlikuks" ja maksumaksja raha suhtes ebaadekvaatseks. Kasutatakse loogilisi argumente paindlikkuse, kulude kokkuhoiu ja meedia rolli olulisuse rõhutamiseks. Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi ja vastandusi (nt tagauks vs paralleeluks) oma seisukoha selgitamiseks.

Stiil on emotsionaalne ja isiklik, kasutades jutustust (laps, 24. veebruari hommik, nutumaik suus) olukorra tõsiduse rõhutamiseks. Toon on tõsine ja murelik, tasakaalustades isiklikku tunnet otsese poliitilise küsimuse esitamisega humanitaarabi kohta.

Kõneleja retooriline stiil on analüütiline, detailirohke ja kriitiline, eriti pankade tegevuse suhtes, kuid samas kaalutletud riigi poliitika osas. Ta tugineb tugevalt loogilistele argumentidele ja andmetele, viidates Eesti Panga statistikatele ja erinevatele analüüsidele. Toon on formaalne, kuid sisaldab ka emotsionaalseid elemente, viidates ühiskonnas tekkinud pahameelele ja furoorile.