Täiskogu istungite kaupa: Kalle Grünthal

Kõneleja näitab detailset asjatundlikkust tuuleenergia projektide (nt Järva vald) ja rahastamise struktuuride osas, jälgides raha liikumist Rootsi ja Prantsuse erakapitali fondideni. Kasutab poliitökonoomilisi teooriaid (Immanuel Wallersteini perifeeriateooria) ja juriidilisi argumente (Põhiseaduse § 5) oma seisukohtade toetuseks. Lisaks on tal tugev fookus Riigikogu protseduurireeglite ja töökorralduse selgusele.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust õigusvaldkonnas, tsiteerides täpselt Põhiseaduse (§ 3) ja Karistusseadustiku (§ 6) paragrahve. Eriti rõhutatakse rahvusvahelise õiguse ja siseriikliku kriminaalõiguse territoriaalse kehtivuse keerulisi küsimusi, viidates USA ja Eesti vahelisele lepingule.

Kõneleja näitab üles detailset teadmist nii õigusmenetlusest (asitõend, menetlusalune isik, ülekuulamiste kuupäevad ja kohad) kui ka põhiseaduslikust õigusest, viidates PS § 5-le ja selle laiendatud tõlgendusele loodusressursside osas. Tal on ka spetsiifilised andmed suurte tuulepargi projektide kohta, mainides generaatorite arvu (109), kõrgust (kuni 270 meetrit) ja rahastaja tüüpi (Prantsusmaa erakapitali investeerimisfond).

Ekspertiis ilmneb riigikaitse ja julgeolekualase avaliku kommunikatsiooni jälgimises, viidates konkreetsele raadiointervjuule. Kõneleja rõhutab vajadust konkreetsete allikate järele, nõudes ministrilt mitte viidata üldisele informatsioonile, mis viitab teadmisele luureinfo kategooriate eristamisest.

Kõneleja demonstreerib teadmisi nii konkreetse ajaloolise juhtumi (Lihula monumendi 2004. aasta ekspertiis) kui ka karistusseadustiku paragrahvi 1511 osas, mis puudutab keelatud sümboleid. Samuti valdab ta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sätteid, viidates täpselt paragrahvile 146 lõige 8, et juhtida tähelepanu istungi juhataja tegevusele.

Kõneleja demonstreerib autoriteeti jahinduse valdkonnas, viidates 40-aastasele isiklikule jahimehe kogemusele, et lükata ümber heidutusmeetmete tõhusus. Samuti näitab ta teadmisi põllumajanduse rahastamise ja toidujulgeoleku vaheliste seoste osas, rõhutades rahaliste ressursside otsustavat rolli tootmise jätkamisel.