Täiskogu istungite kaupa: Kalle Grünthal

Retooriline stiil on kriitiline, murelik ja kohati emotsionaalne, kasutades tugevaid kujundeid (nt "koletis" ja "palju hullem asi") toiduainete ohtude kirjeldamisel. Teises kõnes on toon terav ja protseduuriline, keskendudes poliitilise vastutuse küsimusele olulise hääletuse ajal. Kõneleja kasutab nii loogilisi argumente (numbrid, viited instituutidele) kui ka moraalset survet.

Retooriline stiil on väga võitluslik, emotsionaalne ja hoiatav, kasutades tugevaid metafoore nagu "süvariik" ja "rusikas". Kõneleja toetub isiklikele kogemustele ja detailsetele narratiividele (tankimise lugu, Laaneti juhtum) eesmärgiga demonstreerida süsteemset ebaõiglust. Ta kasutab retoorilisi küsimusi ja rõhutab vandenõuteooria elemente (ajakirjanduse kasutamine prokuratuuri tööriistana).

Stiil on valdavalt formaalne ja analüütiline, keskendudes loogilistele argumentidele ja faktidele (põhiseaduse selgitused, Ukraina rindeteated). Kasutab kriitilist ja nõudlikku tooni, kui juhib tähelepanu Riigikogu tehnilistele (kutsungi heli) ja menetluslikele puudujääkidele.

Retooriline stiil on konfronteeriv ja nõudlik, nõudes konkreetseid vastuseid ja vältides "hämamist". Kasutatakse teravat irooniat ("kummardan selle eest") ja otseseid negatiivseid võrdlusi (viide Kaja Kallasele) vastase usaldusväärsuse õõnestamiseks. Esineja esitab loogilisi väljakutseid, et paljastada vastaspoole väidete alusetus.

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja konfronteeriv, kasutades tugevaid väljendeid nagu "ülbitseb" ja "saadetakse sind pikalt". Kõneleja kasutab analoogiaid erasektorist (tööandja ja töödejuhataja) parlamendi töösuhete kritiseerimiseks, rõhutades loogilist apelli vastutuse teemal. Üldine toon on frustreeritud ja süüdistav peaministri vastamisest kõrvale hoidmise pärast.

Retooriline stiil on kriitiline, konfronteeriv ja terav, eriti kui vastused ei vasta ootustele. Kasutatakse otseseid süüdistusi vastuste vältimises ja poliitilise sarnasuse rõhutamist (Michal vs Kallas). Kõneleja kasutab ka ebakohaseid ja solvavaid kõrvalepõikeid (viide vaktsineerimisele), et vastaspoolt diskrediteerida.

Retooriline stiil on konfronteeriv, tungiv ja kriitiline, süüdistades istungi juhatajat "väga tugevalt" eksimises. Esineja kasutab loogilist argumentatsiooni, tuginedes konkreetsele seaduse tekstile, kuid edastab selle emotsionaalse ja kahtlustava tooniga, seades kahtluse alla juhataja objektiivsuse.

Stiil on kriitiline ja otsene, alustades vastaspoole süüdistamisest tehisintellekti kasutamises ja nõudes "päriselu" juurde naasmist. Kasutatakse tugevaid, reaalsest elust võetud näiteid (generaator, traktor, keevitamine) loogilise argumendi toetamiseks, rõhutades poliitika ebapraktilisust. Toon on kahtlev ja nõuab konkreetseid vastuseid.

Retooriline stiil on äärmiselt konfronteeriv, isiklik ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja sildistamist ("Liivakasti-Barbie," "plagiaat"). Peaministrit süüdistatakse ülbitsemises ja Eesti vastu täiemahulise majandussõja pidamises. Kõneleja kasutab korduvat küsimuse esitamist (kas olete võimeline kirjeldama vaese perekonna elu?) vastase ebakompetentsuse rõhutamiseks.