Päevakorra profiil: Kalle Grünthal
Prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (167 SE) esimene lugemine
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule Prokuratuuri praegusele karistamatusele ja järelevalve puudumisele, mida peetakse õigusriigi põhimõtete rikkumiseks. Ta rõhutab, et süsteem on ebaõnnestunud, tuues esile arvukalt kohtuotsustega tõendatud prokuröride väärkäitumise juhtumeid. Tema lähenemine on tugevalt väärtus- ja tulemuspõhine, nõudes kodanike kaitse tagamist riikliku süüdistaja omavoli eest.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi kriminaalmenetlusõigusest ja prokuratuuri teenistusliku järelevalve piirangutest, tsiteerides Justiitsministeeriumi pädevuse puudumist jälitustegevuse ja süüdistuse esitamise osas. Ta tugineb oma väidete kinnitamiseks ulatuslikult ja detailselt konkreetsetele kohtuotsustele (sh Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused) aastatest 2020–2023, mis tõendavad prokuröride rikkumisi (valeandmete esitamine, tõendite võltsimine).
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on tungiv, otsekohene ja kohati konfronteeriv, kasutades tugevaid emotsionaalseid võrdlusi (nt Prokuratuur on "karistamatu, nagu oli omal ajal NKVD" või "püha lehm Indias"). Ta tasakaalustab emotsionaalseid üleskutseid loogilise argumentatsiooniga, esitades pikki nimekirju faktilistest kohtulahenditest. Keel on formaalne, kuid sisaldab teravaid süüdistusi ringkaitse ja poliitilise menetluse kasutamise kohta.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlik algataja, esitades koos Kert Kingoga eelnõu Prokuratuuri järelevalve muutmiseks. Tema tegevus on suunatud reageerimisele kõrgetasemeliste õigusjuhtumite ja avalike arutelude (nt telesaade "Impulss") tekitatud probleemidele.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Prokuratuuri institutsioonile, mida süüdistatakse süsteemses kuritarvitamises, karistamatuses ja "ringkaitses". Ta kritiseerib teravalt ka Justiitsministeeriumi suutmatust teostada sisulist järelevalvet. Lisaks heidab ta ette Prokuratuuri kasutamist poliitilistel eesmärkidel (Porto Franco, Marti Kuusiku juhtumid), mis on viinud valitsuse lagunemiseni ja inimeste tervise ruineerimiseni.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja teeb koostööd Kert Kingoga, olles eelnõu kaasalgataja. Ta on avatud küsimustele ja arutelule kolleegidega, kuigi vastab teravalt kriitikale, mis puudutab tema iseloomustamist (nt Igor Taro sildistamisele küüditajatega võrdlemine).
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik, käsitledes Eesti õigussüsteemi ja keskseid institutsioone (Prokuratuur, Riigikohus, Justiitsministeerium). Konkreetsed kohtujuhtumid (Harju, Tartu) on toodud näidetena süsteemi laiematest puudujääkidest.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmed puuduvad.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja rõhutab tungivalt kodanike kaitseõigusi ja tsiviilvabadusi riikliku süüdistuse omavoli vastu. Ta toob esile, kuidas pikad ja alusetud menetlused (nt Kajar Lemberi juhtum) ruineerivad inimeste tervist ja elu, rõhutades vajadust õigusriigi toimimise järele, mitte ainult selle uskumise järele.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (167 SE) algatamine ja toetamine. Eesmärk on luua tõhus teenistuslik järelevalve prokuröride tegevuse üle, andes selle pädevuse Justiitsministeeriumilt üle Riigikohtule.
7 Analüüsitud kõnesid