Aastate kaupa: Mart Võrklaev

Stiil on valdavalt formaalne ja analüütiline, eriti komisjoni ettekannetes, kus rõhutatakse menetluslikke detaile ja konsensuslikke otsuseid. Opositsiooniga suheldes muutub toon teravaks ja süüdistavaks, kasutades retoorilisi küsimusi vastaste motiivide ja varasemate vigade esiletoomiseks (nt "poliitmängurlus" ja "maksuhullus"). Ta eelistab loogilisi ja andmepõhiseid apelle, kritiseerides samas poliitikuid, kes lubavad häid asju, kuid ei ütle, kust raha tuleb.

Stiil on ametlik ja protseduuriline, eriti rahanduskomisjoni ettekandjana, kus ta keeldub vastamast küsimustele, mida komisjonis ei arutatud, rõhutades formaadi olulisust. Poliitilises debatis on toon otsene ja kohati võitlev, süüdistades vastaseid (nt Isamaa) faktide moonutamises ja sisulise debati puudumises. Rõhutab loogikat ja numbrilisi fakte (nt maksuküüru kaotamise netomõju), et kaitsta oma seisukohti. Kasutab korduvalt fraasi "kahjuks pean tunnistama", et kritiseerida opositsiooni vähest panust komisjoni töösse.