Kuude kaupa: Mart Võrklaev

Kõneleja toetab riigieelarvelist kokkuhoidu ja rõhutab vajadust teaduspõhise lähenemise järele majanduse kasvule pööramisel. Ta kritiseerib varasemaid majanduslanguse peatamise meetodeid (nt helendavad ekraanid) kui ebateaduslikke. Oluline on suunata Euroopa Liidu rahastus (2028–34) targalt Eesti majanduse ergutamiseks, kuna riigieelarves on raha vähe.

Toetab fiskaaldistsipliini ja defitsiidi vähendamist, hoiatades, et defitsiidi arvelt palgatõusud võivad suurendada inflatsiooni ja erasektoriga palgalõhet. Toetab maksuküüru kaotamist, mis jätab inimestele rohkem raha kätte ja ergutab sisetarbimist. Pooldab finantssektori läbipaistvust ja turvalisust tagavat ranget regulatsiooni, sealhulgas kodulaenuturu konkurentsi parandamist.

Majandusvaated on tugevalt uute ja laiaulatuslike maksude (automaks, astmeline tulumaks) vastased. Toetatakse finantsregulatsiooni täpsustamist, et võimaldada makse- ja e-raha asutustel pakkuda välkmakseteenust, soodustades konkurentsi panganduses. Samuti toetatakse elutähtsa teenuse osutajatele kohustuse seadmist pakkuda hädaolukorras võrguühenduseta maksevõimalusi.

Kõneleja toetab ranget eelarvedistsipliini ja rõhutab vajadust planeerida raha täpselt. Ta näeb EL-i vahendeid olulise majanduse turgutamise ja reformide läbiviimise allikana. Lisaks toetab ta finantssektori konkurentsi suurendamist, võimaldades makseasutustel (nagu Wise) saada otsene juurdepääs keskpanga maksesüsteemidele, mis viib kiiremate ja tõhusamate teenusteni.

Kõneleja toetab tugevalt fiskaalset distsipliini ja peab maksutõuse (käibemaks, tulumaks, aktsiisid) vajalikuks kaitsekulude katmiseks ning mootorsõidukimaksu vajalikuks varasemate aastate kulutamisest tekkinud eelarvedefitsiidi tõttu. Ta pooldab "õhemat riiki", mis sekkub vähem ja maksustab madalamalt, ning rõhutab, et ilusate lubaduste andmisel tuleb alati küsida, kust raha võetakse.

Kõneleja pooldab tugevat fiskaaldistsipliini ja liberaalset majanduspoliitikat, kritiseerides riigi laenukoormuse kiiret kasvu ja pikaajalist eelarvedefitsiiti, millele pandi alus 2020. aastal. Rõhutatakse põhimõtet, et riik ei peaks sekkuma ettevõtlusesse, kui see pole hädavajalik, ning kritiseeritakse COVID-i kriisi varjus toimunud valimatut toetuste jagamist. Toetatakse riigiettevõtete erastamise kaalumist, kui nende algne eesmärk on kadunud.

Kõneleja on tugev olemasoleva pangamaksu süsteemi kaitsja, rõhutades, et see on riigile ja inimestele "ülikasulik". Ta toetab fiskaalset distsipliini ja riigi tulude maksimeerimist, tuues esile, et tänu tõstetud maksumääradele teenib riik pankadelt väga hästi makse.