Kuude kaupa: Peeter Ernits

Sotsiaalvaldkonnas keskendutakse tugevalt justiits- ja immigratsioonipoliitikale seoses Tidö lepinguga, väljendades muret välismaiste vägivaldsete kurjategijate (sari- või kiremõrvarite) saabumise pärast. Samuti kritiseeritakse seadusandlust, mis puudutab laste ja puudega inimeste toimetulekut. Tõstatatakse ka küsimus toitumise ja õpitulemuste korrelatsioonist.

Kõige olulisem sotsiaalne teema on sisseränne, kus kõneleja nõuab 0,1% piirarvust kinnipidamist, kuna Eesti ühiskond ei suuda suuremat hulka inimesi lõimida, viidates Ukraina sõjapõgenike suurele arvule. Ta seob sisserände küsimuse otseselt põhiseaduse preambuli ja eesti keele/kultuuri säilimisega. Samuti kritiseerib ta sotsiaaltoetuste (nt üksikvanema toetus) kärpimist.

Kõneleja peab demograafiakriisi Eesti riigi kõige olulisemaks küsimuseks, seostades seda majanduskriisi, ebakindluse ja naiste kartusega lapsi saada. Ta on kirglik kodanikuvabaduste kaitsja, vastustades jõuliselt Rahapesu Andmebüroo (RAB) superandmebaasi eelnõu, nimetades seda sammuks totalitaarse ja preventiivse riigi suunas, mis riivab põhiseadust (§ 22). Samuti kritiseerib ta Eesti sõjakat välispoliitilist hoiakut.

Kõneleja on tugevalt vastu sookvootide kehtestamisele äriühingute juhatustes, nimetades seda "seksualiseerimiseks" ja "piinlikuks" tegevuseks. Ta väljendab aupaklikkust usklike inimeste ja kiriku vastu, hääletades vastu kirikuseaduse muudatusele, pidades selle ajastust väga valeks ja provokatiivseks.

Sotsiaalsete probleemide fookuses on Eesti inimeste majanduslik toimetulek ja tunne, et riik kurnab neid. Ta toetab naiste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli, kuid peab selle arutelu asendustegevuseks, arvestades rahva tegelikku häda. Ta kritiseerib Kultuurkapitali otsust jätta toetamata film Arnold Rüütlist, viidates sellega väärtushinnangute nihkele.