Täiskogu istungite kaupa: Jaak Aab
Kokku istungeid: 7
Täielikult profileeritud: 7
2024-05-30
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Ei võta teravalt vastanduvat positsiooni, vaid pigem analüüsib kriitiliselt kõigi erakondade tegevust. Kritiseerib pehmelt praegust valitsust inflatsiooni käsitlemise eest ja investeeringute vähendamise eest kriisiajal. Rõhutab, et "näpuga näitamine" erakondade vahel ei ole produktiivne, kuna otsused tehti keerulistes kriisiolukordades.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kritiseerib teravalt keskvalitsust kohustuste täitmata jätmise eest maade hindamise valdkonnas, süüdistades riiki 20-aastases hoolimatus. Seadusandjate suhtes on kriitiline, küsides vastutuse võtmist pikaajaliste probleemide eest.
2024-05-28
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Piisavalt andmeid ei ole.
2024-05-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Otsest opositsiooniseisukohta ei väljendatud. Pigem kritiseeris süsteemseid probleeme nagu bürokraatia, andmekogude puudulik integratsioon ja erasektor, mis ei suuda piisavalt teadus-arendusse panustada. Mainis väliseid väljakutseid nagu Saksamaa suurte abipakettide konkurentsieelis.
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kritiseerib varjatult eelmist valitsust, viidates "sõnasõjale" rahandusministri, peaministri ja presidendi kantselei vahel, kuid teeb seda diplomaatiliselt. Rõhutab, et kannatada sai presidendi maine "temast täiesti sõltumatult", näidates mõõdukat kriitikat ilma otseste rünnakuteta.
2024-05-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Suunab teravat kriitikat Moskva patriarhaadi ja patriarh Kirilli vastu, nimetades neid Venemaa režiimi käsilasteks. Kritiseerib nende "püha sõja" kuulutamist ja mõjutustegevust. Samas rõhutab, et kriitika ei ole suunatud tavalistele usklikele või nende religioossetele tavadele.
2024-05-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Moskva patriarhaat kui institutsioon ja patriarh Kirill isiklikult, keda nimetatakse sõjakurjategijaks. Kritiseerib teravalt patriarhaadi agressiooni õigustamist ja "pühale sõjale" üleskutsumist. Opositsioon on selgelt poliitilise ja julgeolekualase iseloomuga, mitte usuvaenulik. Välistab kompromissi patriarhaadiga seotud koguduste jurisdiktsioonilise alluvuse küsimuses.