Julgeolek piiril
Istung: XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Kuupäev: 2025-10-15 16:06
Osalevad Poliitikud:
Sõnavõtte kokku: 18
Koosseis: 15
Päevakorra kestus: 8m
AI kokkuvõtted: 18/18 Sõnavõtud (100.0%)
Analysis: Structured Analysis
Poliitikute Kõneaeg
Poliitikud
Analüüs
Kokkuvõte
Kuues päevakorrapunkt käsitles julgeolekut piiril, keskendudes Saatse saapa teelõigule Kagu-Eestis, mis läbib lühikese maa ulatuses Venemaa territooriumi. Riigikogu liige Anti Allas esitas peaminister Kristen Michalile küsimuse, miks pole aasta pärast raha eraldamist (mis toimus sotsiaaldemokraatide nõudmisel 2024. aasta sügisel) alustatud Saatse saapa ümbersõidu tee ehitusega. Allas rõhutas julgeolekuriski, mis kulmineerus Vene relvastatud võitlejate ilmumisega teele ja sellele järgnenud teelõigu sulgemisega.
Peaminister Michal kinnitas, et tee ettevalmistustööd algasid 2024. aastal ja rahastus leiti 2025. aastal. Ta pidas Politsei- ja Piirivalveameti otsust teelõik sulgeda ainuõigeks. Kiireloomuliste meetmetena teatas Michal, et valitsus arutab koheselt RMK teede laiendamist ja hooldamist alternatiivse ühenduse tagamiseks. Uue püsiva ümbersõidu ehitamise tähtaega püütakse kiirendada algselt planeeritud 2027. aastalt 2026. aastale, kasutades selleks võimalikke seadusemuudatusi või riigikaitselisi erandeid. Lisaküsimuses tundis Tiit Maran huvi keskkonnakaitse (Mustoja maastikukaitseala, Natura alad) arvestamise vastu kiirendatud ehituse käigus, millele peaminister vastas, et riigikaitseline ja julgeolekuline huvi kaaluvad praeguses olukorras keskkonnapiirangud üles, ning kinnitas, et kompensatsioonimeetmeid kaalutakse.
Tehtud otsused 1
Otsuseid ei tehtud
Aktiivseimkõneleja
Kõige aktiivsem kõneleja oli Riigikogu liige Anti Allas, kes esitas nii algse küsimuse kui ka täpsustava järelküsimuse julgeoleku ja teedeehituse viivituste teemal. Tema positsioon on vasakpoolne.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Riigikogu istungil liiguti päevakorra kuuenda küsimuse juurde, mis oli suunatud otse peaminister Kristen Michalile. Tegemist oli olulise julgeolekuteemalise aruteluga, mille algatas Riigikogu liige Anti Allas. See protseduuriline sissejuhatus tähistas üleminekut valitsusjuhi vastutusalasse kuuluvale kriitilisele teemale. Küsimuse sisuks oli julgeoleku olukord Eesti piiridel, mis nõuab praeguses geopoliitilises kontekstis valitsuselt selgeid seisukohti ja strateegilist tegevuskava. Anti Allas tõi peaministri ette teema, mis on avalikkuse teravdatud tähelepanu all ning mille lahendamine on elutähtis riigi kaitsevõime ja sisejulgeoleku tagamisel.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Esimees Lauri Hussar juhatas sisse päevakorra kuuenda punkti, milleks oli Riigikogu liikme Anti Allase küsimus peaminister Kristen Michalile piirijulgeoleku teemal, andes seejärel Allasele sõna.
Anti Allas
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Anti Allas juhib tähelepanu Kagu-Eesti julgeolekuohule, mis tuleneb vajadusest läbida Venemaa territooriumi Saatse saapa alas, ning nõuab peaministrilt selgitust, miks pole aasta pärast ümbersõitude rajamiseks raha eraldamist ehitustöödega alustatud, et see risk kiiresti kõrvaldada.
Anti Allas
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Riigikogu liige pöördus peaministri poole, et juhtida tähelepanu Kagu-Eesti julgeolekuprobleemile, mis on seotud Saatse saapa läbimisega. Vaatamata Venemaa agressioonisõjale Ukrainas ja mittesõbralikele aktidele Euroopa riikide vastu, peavad Eesti elanikud, sealhulgas õpilased ja turistid, endiselt läbima Vene Föderatsiooni territooriumi, et jõuda oma sihtkohtadesse. See olukord kujutab endast pidevat ja vastuvõetamatut julgeolekuriski. Kõneleja meenutas, et 2024. aasta sügisel toimunud eelarvekõneluste käigus eraldati sotsiaaldemokraatide nõudmisel vahendid Saatse saapa ümbersõitude rajamiseks, et ohtlikku transiiti vältida. Sellest hoolimata on möödunud aasta, ent ehitustöödega pole ikka veel alustatud ega ole "koppa maasse löödud". Seoses sellega esitati valitsusele küsimus, miks on projekti algus nii veninud. Ühtlasi nõuti valitsuselt selgitusi viimase üheksa kuu jooksul ette võetud tegevuste kohta, mille eesmärk on seda protsessi kiirendada ja julgeolekuriskist kiiresti üle saada. Olukord on muutunud eriti pakiliseks seoses teadetega täisrelvil Vene võitlejate ilmumisest Saatse saapa piirkonda, mis nõuab läbipääsu sulgemise osas viivitamatut tegutsemist.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Peaminister Kristen Michal peab Saatse saapa teelõigu sulgemist julgeolekuohu tõttu ainuõigeks otsuseks, märkides, et uue tee rajamise ettevalmistused algasid juba 2024. aastal, mil ta oli kliimaminister, ning rahastus leiti 2025. aastal. Ta kinnitab, et ohtu on adekvaatselt hinnatud, ajutise lahendusena laiendatakse RMK teed ning valitsus arutab homme uue tee ehituse kiirendamist algselt planeeritud 2027. aasta asemel 2026. aastasse.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Kõneleja andis ülevaate Saatse saapa uue teelõigu rajamise algusest ja põhjendas praeguse tee sulgemise vajalikkust julgeolekukaalutlustel. Ta meenutas, et uue tee ettevalmistamine algas Transpordiameti kaudu 2024. aastal ning rahastus leiti 2025. aastal. Varasemad ohuhinnangud eeldasid, et Vene territooriumist saab peatumata läbi sõita, kuid Vene väe ilmumine teele andis märku, et see eeldus enam ei kehti. Seetõttu hindas kõneleja Politsei- ja Piirivalveameti otsust teelõik ohutuse tagamiseks sulgeda ainuõigeks. Valitsus arutab ohuhinnangut ja edasisi samme täpsemalt neljapäeval. Inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks laiendatakse praegu RMK teid, mida autod ja bussid juba kasutavad. Samuti astutakse samme, et kiirendada uue püsiva tee rajamist. Algselt 2027. aastaks planeeritud tee loodetakse valmis saada juba 2026. aastal, vaatamata vajalikele loodusmõjude hindamistele. Kõneleja kinnitas, et ohtu on märgatud, adekvaatselt hinnatud, teelõik on suletud, alternatiivsed ühendusteed on olemas ja uue tee rajamine on kindel plaan.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Riigikogu istungi käigus jõuti hetkeni, kus oli vaja anda sõna järgmisele esinejale, et tagada debati sujuvus ja selgus. Kõneleja, kes juhatas istungit või oli eelnevalt sõna võtnud, lõpetas oma ettekande või vastuse lühikese tänuavaldusega. Seejärel suunati tähelepanu konkreetsele parlamendiliikmele, kes oli palunud sõna. Sõna anti Riigikogu liikmele Anti Allasele. Talle anti luba esitada täpsustav küsimus, mis viitab sellele, et eelnev arutelu või esitlus oli jätnud õhku teatud ebaselgusi, mis vajasid kohest selgitamist. See oli puhtalt protseduuriline vahelesegamine, mille eesmärk oli tagada debati sisuline edasiliikumine ja arutelu teema parem mõistmine. Seega ei sisaldanud käesolev lühike sekkumine poliitilisi seisukohti, sisulisi argumente ega uusi ettepanekuid. Tegemist oli eranditult istungi juhatamise ja sõnavõtu korra tagamisega, andes Allasele võimaluse oma küsimus esitada, et selgitada eelnevalt öeldut.
Anti Allas
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Arupärimise sissejuhatuses pöörduti peaministri poole, väljendades samas ka kerget kriitikat projekti senise edenemise osas. Kuigi tunnustati, et hiline algus on parem kui tegevusetus, rõhutati koheselt vajadust protsessi märkimisväärselt kiirendada, et vältida edasisi viivitusi. Kõneleja palus peaministril detailselt kirjeldada, millised konkreetsed kiirendavad sammud on valitsusel plaanis ette võtta. Eesmärk on tagada, et ehitustöödega jõutaks valmis hiljemalt 2026. aastaks. See tähtaeg seati selgelt esiplaanile, nõudes valitsuselt selget tegevuskava, mis tagaks projekti õigeaegse ja efektiivse elluviimise.
Anti Allas
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Anti Allas pöördus peaministri poole, nentides, et kuigi parem hilja kui mitte kunagi, palus ta tungivalt kirjeldada konkreetseid kiirendavaid meetmeid, mis tagaksid, et protsess hakkaks liikuma ja projekt saaks valmis hiljemalt 2026. aastaks.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Peaminister Kristen Michal kinnitas, et valitsus arutab homme teedeehituse aluseid, kaaludes nii seadusemuudatusi kui ka riigikaitselisi aluseid, ning teeb ohuhinnangule tuginedes otsuse Saatse saapa teelõigu saatuse kohta, samal ajal peab Transpordiamet koheselt tagama olemasoleva RMK tee laiendamise ja korrapärase hoolduse, et tagada inimeste turvalisus.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Valitsus arutab homme erinevaid võimalusi Saatse saapa teelõigu probleemi lahendamiseks, kaaludes nii uusi seadusemuudatusi kui ka olemasolevate riigikaitseliste aluste kasutamist uue tee ehitamiseks. Arutatakse ka alternatiivseid lahendusi, et tagada tee väljaehitamine. Lõplik otsus teelõigu avamise või sellega edasise osas tehakse valitsuses homme, tuginedes esitatud ohuhinnangule. Esimese ja kohese sammuna on Transpordiametil ülesanne laiendada olemasolevat RMK teed ning tagada selle püsiv ja korrapärane hooldamine. See on vajalik, et kõik liiklejad – ühistransport, erasõidukid ja teised – saaksid seda teed ohutult läbida, tagades seeläbi Eesti inimeste turvalisuse.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Kõnealune lühike sõnavõtt Riigikogu istungil oli oma olemuselt pigem protseduuriline sekkumine kui sisuline poliitiline ettekanne. Kõneleja alustas oma pöördumist lühikese tänuavaldusega, mis on parlamenditöös tavapärane viisakusžest eelneva arutelu või esineja suunas. Seejärel väljendas ta soovi esitada lisaküsimuse, mis viitab sellele, et käimasolev debatt vajas tema hinnangul täiendavat selgitamist või detailide täpsustamist. Kõne peamine eesmärk ei olnud aga mitte küsimuse esitamine ise, vaid sõna andmine järgmisele parlamendiliikmele. Kõneleja andis kõnepuldi üle kolleeg Tiit Maranile, paludes tal edasi tegutseda. See lühike ja konkreetne sekkumine oli seega suunatud istungi sujuva kulgemise tagamisele ja debati edasisuunamisele, andes Maranile võimaluse oma seisukoht esitada või küsimus esitada. Kokkuvõttes puudus sõnavõtus poliitiline argumentatsioon või sisuliste teemade käsitlemine. Selle asemel oli tegemist lühikese ja efektiivse vahendiga, millega reguleeriti kõnevoorude järjekorda ja anti sõna konkreetsele kolleegile.
Tiit Maran
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Kõneleja tänas peaministrit antud selgituste eest ning tunnustas protsessi head edenemist, märkides, et keskkonnamõjude hindamine (KMH) on jõudmas lõppjärku. See on eriti oluline, kuna tee-ehitus puudutab tundlikke alasid, nagu Mustoja maastikukaitseala ja Natura alad, mistõttu on asjakohased kaitsemeetmed möödapääsmatud ja nende eiramist ei saa lubada. Valitsusele esitati kaks peamist küsimust. Esiteks, kuidas kavatsetakse käsitleda ja kompenseerida neid keskkonnaväärtusi, mis võivad tee-ehitusele ette jääda. Eelkõige sooviti teada, kas valitsus näeb ette hüvitisalade loomist nende loodusväärtuste asendamiseks. Teiseks, arvestades vajadust tee kiirelt valmis saada, paluti hinnata ajakirjanduses välja käidud ambitsioonika ajakava realistlikkust – kas on võimalik, et tee valmib juba järgmise aasta lõpuks, võttes arvesse kõiki vajalikke menetlusprotseduure.
Tiit Maran
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Tiit Maran tunnustab tee-ehituse protsessi algatamist ja keskkonnamõjude hindamise lõpulejõudmist, rõhutades kaitsealade (Natura, Mustoja) arvestamise olulisust, ning küsib peaministrilt, kuidas valitsus plaanib lahendada teele ette jäävate keskkonnaväärtuste hüvitamise (sh asendusalade loomise) ning kas meedias pakutud tee valmimise tähtaeg järgmise aasta lõpuks on protseduure arvestades realistlik.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Peaminister Kristen Michal rõhutas, et pärast seda, kui algne teetrass jäi looduskaitseliste piirangute taha, kaalutakse nüüd seadusemuudatusi või riigikaitseliste erandite kasutamist uue trassi rajamiseks, kinnitades, et avalikkuse ja Setomaa inimeste soov mugavalt Venemaa territooriumi ümber sõita on oluline, kuid hetkel kaaluvad julgeoleku- ja riigikaitselised huvid keskkonnapiirangud üles.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas viitega varasemale protsessi algatamisele, mille eest tänas kolleeg Sveti. Arutelu keskmes on teetrassi või liikumiskoridori rajamine, mis on korduvalt põrkunud looduskaitseliste piirangutega. Algselt valitud trass osutus keskkonnakaitseliselt problemaatiliseks, mistõttu leiti uus lahendus, mis aga läbib nüüd Natura ala. Olukorra lahendamiseks kaalutakse mitmeid võimalusi. Ühelt poolt on laual seadusemuudatused, mis võivad puudutada ka looduskaitseseadust. Teise variandina nähakse ette riigikaitseliste erandite kasutamist. Nende sammude käigus otsustatakse, kas on vajalik reegleid muuta või rakendada kompensatsioonimeetmeid. Tegemist on huvide konfliktiga: Eesti avalikkus ja Setomaa elanikud soovivad mugavat ja Venemaa territooriumi vältivat liikumisvõimalust, samas kui keskkonnakaitsjad nõuavad looduse säilitamist ja vajadusel ümberkorraldusi. Kõneleja hinnangul kaalub antud olukorras riigikaitseline ja julgeolekuline huvi looduskaitselised mured üles ning just sellest prioriteetsusest lähtutakse edasistes otsustes.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Esimees Lauri Hussar tänas kohalolijaid ja kuulutas sellega tänase kuuenda päevakorrapunkti käsitlemise lõppenuks.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Käesolev lühike sõnavõtt Riigikogus oli puhtalt protseduuriline teade, millega märgiti ära ühe konkreetse päevakorrapunkti lõpetamine. Kõneleja teatas, et tänase istungi kuuenda küsimuse käsitlemine on ammendatud ja sellega on arutelu selle teema osas lõppenud. Tegemist oli istungi juhataja kinnitusega, et päevakord liigub edasi. Tänusõnadega kinnitati ühtlasi, et parlamendi töö selles etapis on edukalt lõpule viidud. Sisulisi argumente või poliitilisi seisukohti see teade ei sisaldanud, vaid oli suunatud istungi sujuva edasise kulgemise tagamisele ja päevakorra järgmiste punktide juurde asumisele.