Rahandus

Liigume edasi. Tänane teine küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on rahandus. Urmas Reinsalu, palun!

Liigume edasi. Tänane teine küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on rahandus. Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Ma arvan, et meil on praegu väga tõsine olukord, kus me võime teha eksisammu. See puudutab valitsuse esitatud eelarvet ja riigieelarve strateegiat, mis näeb – ja ma tsiteerin eelarvenõukogu – ette mitmel aastal nii suure puudujäägi, mida pole Eesti riigieelarves varem olnud. Enesestmõistetavalt tuleb vajalikud riigikaitsekulud [teha], kuid järgmistel aastatel läbivalt 4,5% defitsiiti tähendab tegelikult seda, et me läheme rahanduslikult juhitamatutesse voogudesse. Seda kinnitasid ka eelarvenõukogu, [selle eest] hoiatasid täna ka eelarvenõukogu juht ja tööandjate keskliidu direktor. Meil on olukord, kus kontrollimatu rahanduslik perspektiiv toob kaasa määramatud riskid uuteks maksutõusudeks, uue maksufestivali korraldamiseks, millele eksperdid täna tähelepanu juhtisid. Valitsus näeb ette, et 1% on püsiv riigieelarve defitsiit pikas perspektiivis – see on siis aastani 2070. Küsimus on, kuidas –4,5%-lt mõne aastaga sellele –1%-le jõuda, nagu te panete valitsuse poolt ette riigi pikaajalise jätkusuutlikkuse hinnangus. Ma küsisin seda esmaspäeval rahandusministrilt. Ta vastas, et tema ei kavatse sellel ajal ametis olla ja seda eelarvepoliitikat viljeleda – kogu käsitlus härra Ligi poolt. Ta ütles ka, et ei tohi öelda: "Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse." Ja minu küsimus on, härra peaminister: mis on teie vaade, teie käsitlus? Kuna teie olete sellise rahanduspoliitilise trajektoori seadnud, kuidas siis riik on võimeline jõudma madalama defitsiidini, mis meetoditega?

Härra peaminister! Ma arvan, et meil on praegu väga tõsine olukord, kus me võime teha eksisammu. Ja see puudutab valitsuse esitatud eelarvet ja riigieelarve strateegiat, mis näeb – ja ma tsiteerin eelarvenõukogu – ette nii suure puudujäägi nii mitmel aastal, mida pole Eesti riigieelarves varem olnud. Enesestmõistetavalt tuleb vajalikud riigikaitsekulud langetada, kuid defitsiit järgmistel aastatel neli ja pool protsenti läbivalt tähendab tegelikult seda, et me läheme rahanduslikult juhitamatusse voogudesse. Seda kinnitasid ka eelarvenõukogu, hoiatasid ka eelarvenõukogu juht, Tööandjate Keskliidu direktor täna. Ja meil on olukord, kus kontrollimatu rahanduslik perspektiiv toob kaasa määramatud riskid uuteks maksutõusudeks, uueks maksufestivali korraldamiseks, millele juhiti tähelepanu ekspertide poolt täna. Valitsus näeb ette, et –1% on püsiv riigieelarve defitsiit pikas perspektiivis – see on siis aastani 2070. Küsimus on, kuidas nelja-poolelt protsendilt miinuselt sellele –1%-le siis mõne aastaga jõuda, nagu te panete ette riigi pikaajalise jätkusuutlikkuse hinnangus valitsuse poolt. Ma küsisin seda esmaspäeval rahandusministrilt. Ta vastas, et ei kavatse, tema ei kavatse sellel ajal ametis olla ja seda eelarvepoliitikat viljeleda. Kogu käsitlus härra Ligi poolt, öeldes, et ei tohi ka öelda, et "lugege mu huultelt – maksud ei tõuse". Ja minu küsimus on, härra peaminister: mis on teie vaade, teie käsitlus? Kuna teie olete sellise rahanduspoliitilise trajektoori seadnud, kuidas siis riik on võimeline jõudma madalama defitsiidini, mis meetoditega? Aitäh!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Ma arvan, te osutasite üsna õigesti, et see defitsiit on paljuski seotud hädavajalikuga ehk sellega, et Eesti riik on kaitstud. Kaitsekulude kasv – mulle on jäänud mulje, et vähemalt kaks kolmandikku sellest saalist võiks selle poolt olla, võib-olla isegi neli viiendikku – on hädavajalik ja tingitud sellest, mida meie idanaaber korda saadab Ukrainas, ning ka erinevatest kavatsustest Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide suhtes. Oleme ju korduvalt näinud, et idanaaber on agressiivne. On ka rahanduses loogiline – ma arvan, et sellega ma ei üllata ühtegi kuulajat ega vaatajat –, et kui on mingisugune akuutne kriis, siis sellele kriisile tihtipeale reageeritakse niimoodi, et võetakse laenu ja seda lahendatakse. Kulutused on sellel hetkel suuremad ja siis need kulutused kaetakse. Eelarve trimmi tõmbamiseks on erinevaid võimalusi nii tulude kui kulude poolel. Tulusid on võimalik suurendada, nagu teie pakute, maksudega. Mina arvan, et on võimalik ka kärbetega [kulusid] vähendada. Me kohtusime eelarvenõukoguga, eelarvenõukogu arvamus on meil olemas. Ja nagu Peeter Lõhmus ütles ka valitsusele oma arvamust tutvustades, majandusteoreetiliselt on parem kulusid kärpida kui tulusid juurde tuua. Me oleme ka tulusid tegelikult juurde toonud, selleks et rahastada vajalikku, näiteks auto aastamaks läheb nüüd teedesse, teede ehituse [rahastus] selle võrra kasvab. Samamoodi on kasvanud käibemaks, mis katab erinevaid kulutusi. Eelarve on endiselt defitsiidis. Palku saime tõsta ainult viies valdkonnas: politseinikel, päästjatel, kultuuris, hariduses ja erihoolduses. Kaitsekulud kasvavad 5%-ni. Nii et see on eelarvepilt. Ja kui te ütlete "läbivalt 4,5%", siis ma ei tea, mida te selle all silmas peate. Ehk te saate siis täpsustada, mida te selle "läbivalt" all silmas peate, sest järgmisel aastal on planeeritud eelarve defitsiit 4,5%, pärast seda ka 4,5%, aga siis see hakkab langema: 3,8%, 3,6%. Eesti riik on Euroopa Liidu riikidest esikohal avaliku sektori investeeringutega. Me oleme juba teinud eelarve revisjoni, investeeringute revisjoni, aga seda tuleb veel teha. See on kindlasti üks kokkuhoiu allikas. Aga kokkuhoiu allikaid ja võimalusi on veel. Juba järgmisel aastal tulevad lisakärped ja ülejärgmisel aastal tulevad ka lisakärped. Selleks oleme samamoodi ette valmistanud, et eelarve jälle trimmi tagasi tõmmata.

Jaa, aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Ma arvan, te osutasite üsna õigesti, et eks see defitsiit on paljuski seotud hädavajalikuga ehk sellega, et Eesti riik on kaitstud. Ja kaitsekulude kasv – mulle on jäänud mulje, et vähemalt ehk kaks kolmandikku sellest saalist võiks selle poolt olla; võib-olla isegi neli viiendikku – on hädavajalik ja tingitud sellest, mida meie idanaaber korda saadab Ukrainas, ja erinevatest kavatsustest ka Euroopa Liidu, NATO liikmesriikide suhtes. Oleme ju korduvalt näinud, et idanaaber on agressiivne. Ja on ka loogiline rahanduses tihtipeale – ma arvan, seda ma ei üllata ühtegi kuulujat ega vaatajat –, et kui sul on mingisugune akuutne kriis, siis sellele kriisile ka tihtipeale reageeritakse niimoodi, et võetakse laenu ja seda lahendatakse. Kulutused on sellel hetkel suuremad ja siis seejärel need kulutused kaetakse. Eelarve trimmitõmbamiseks on erinevaid võimalusi nii tulude kui kulude poolel. Tulusid on võimalik suurendada, nagu teie pakute, maksudega. Mina arvan, et on võimalik ka kärbetega vähendada. Majandusteoreetiliselt … Me kohtusime eelarvenõukoguga; eelarvenõukogu arvamus on meil ju olemas. Ja nagu Peeter Lõhmus ütles ka valitsusele oma arvamust tutvustades, et majandusteoreetiliselt on parem kulusid kärpida, kui uusi tulusid juurde tuua. Ja me oleme ka uusi tulusid tegelikult juurde toonud, selleks et rahastada vajalikku, nagu auto aastamaks nüüd läheb teedesse, teede ehitus selle võrra kasvab. Samamoodi on käibemaks kasvanud, mis katab erinevaid kulutusi. Eelarve on endiselt defitsiidis. Palku saime tõsta ainult viiel valdkonnal – politseinikel, päästjatel, kultuuris, hariduses ja erihoolduses. Kaitsekulud kasvavad 5%-ni. Nii et see on see eelarvepilt. Ja kui te ütlete "läbivalt neli ja pool protsenti", siis ma ei tea, mida te selle all silmas peate. Ehk te saate siis seda täpsustada, mida te selle läbimise all silmas peate, sest järgmisel aastal on planeeritud eelarve defitsiit neli-pool protsenti, pärast seda neli-pool protsenti, siis ta hakkab langema, 3,8–3,6. Eesti riik on Euroopa Liidu riikidest esimkohal avalike sektori investeeringutega. Me oleme teinud juba eelarve revisjoni, investeeringute revisjoni. Seda tuleb veel teha – see on kindlasti üks kokkuhoiu allikaid ja võimalusi on veel. Ja juba järgmisel aastal tulevad lisakärped ja ülejärgmisel aastal tulevad ka lisakärped. Selleks oleme samamoodi ette valmistanud, et eelarve jälle trimmi tagasi tõmmata. Aitäh!

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Ma sain aru, et teie plaan, kui te ütlete, et kärped, on see 3,5% SKP-st kärpida. Mu küsimus on, et kui on niisugune ambitsioon, et valitsemiskulusid vähendada, kärpida, siis miks te ootate sellega ära riigi eelarvestrateegia järgset aega? Miks te sellisel juhul, nagu te nimetate elegantselt – ma kasutan sõna "trimmi tõmmata" – seda trimmi tõmbamist reaalajas rakendada enda valitsuse poliitika ajal? Ma näen, vastupidi, valitsemiskulude kasvu kahe aasta perspektiivis, 2026. aasta eelarveks 1,9 miljardit eurot. Nüüd esimene küsimus. Minu osundus, härra rahandusminister, on sellele – te kõnelete riigikaitsekuludest ja siin me oleme ühel pool rindejoont riigikaitsekulude vajalikkuses, aga Euroopa Komisjoni antud rahvuslikud või riiklikud erandid, mis on vabastusklauslid riigikaitsekuludele poolteist protsenti, milleks te selle kulutate? Te kulutate ju selle Reformierakonna maksuküüru projekti teenindamiseks. Te võtate laenu. Te lükkasite edasi kaks aastat Reformierakonna maksuküüru sellel põhjusel, et riigi rahanduslik olukord oli keeruline. Me olime olukorras, kus meil oli eelarve defitsiit siis nominaalne alla 3%. Praegu on järgmisel aastal 4,5%, mida te tunnistate, te ei eita seda, ja sellel ajal laenurahaga viite te ellu niisuguse projekti. Te olete ju teadlik, mida eelarvenõukogu juht ütles. Selline rahanduspoliitika toob kaasa uued maksutõusud, mida te tegelikkuses praegu ei tunnista, aga ei suuda ka vastata küsimusele, kuidas te siis selle –1% defitsiiti kavatsete saavutada. Mis on teie nägemus? Minu küsimuseasetus on lihtne. Miks te ajate Eesti riigi jaoks juhitamatut rahanduspoliitikat? Kas ma sain õigesti aru, et te kavatsete seda 3,5% defitsiiti vähendada kulude vähendamise teel? Ja kui see nii on, miks te siis tegelikkuses seda reaalajas ei tee?

Ma sain aru, et teie plaan, kui te ütlete "kärped", on see 3,5% SKP-st kärpida. Mu küsimus on, et kui on niisugune ambitsioon valitsemiskulusid vähendada, kärpida, siis miks te ootate selleks ära riigi eelarvestrateegia järgse aja? Miks te sellisel juhul – nagu te nimetasite elegantselt, ma kasutan sõna "trimmi tõmbama" – ei rakenda seda trimmi tõmbamist reaalajas, enda valitsuse poliitika ajal? Ma näen, vastupidi, valitsemiskulude kasvu kahe aasta perspektiivis: 2026. aasta eelarves [on need] 1,9 miljardit eurot. Nüüd esimene küsimus. Minu osundus, härra rahandusminister, on sellele, et te kõnelete riigikaitsekuludest – ja siin me oleme ühel pool rindejoont riigikaitsekulude vajalikkuse puhul –, aga Euroopa Komisjoni antud riiklikud erandid, vabastusklauslid on riigikaitsekuludele, 1,5%. Milleks te selle kulutate? Te kulutate selle ju Reformierakonna maksuküüru projekti teenindamiseks. Te võtate laenu. Te lükkasite Reformierakonna maksuküüru kaks aastat edasi sellel põhjusel, et riigi rahanduslik olukord oli keeruline. Me olime olukorras, kus meil oli nominaalne eelarve defitsiit alla 3%. Järgmisel aastal on see 4,5%, mida te tunnistate, te ei eita seda, ja sellel ajal viite te laenurahaga ellu niisuguse projekti. Te olete ju teadlik, mida eelarvenõukogu juht ütles: selline rahanduspoliitika toob kaasa uued maksutõusud. Seda te tegelikkuses praegu ei tunnista. Aga te ei suuda ka vastata küsimusele, kuidas te siis selle 1%-lise defitsiidi kavatsete saavutada. Mis on teie nägemus? Minu küsimuseasetus on lihtne. Miks te ajate Eesti riigi jaoks juhitamatut rahanduspoliitikat? Kas ma sain õigesti aru, et te kavatsete seda 3,5%-list defitsiiti vähendada kulude vähendamise teel? Ja kui see nii on, miks te siis tegelikkuses seda reaalajas ei tee?

Aitäh! Juhin tähelepanu, et endiselt on veel minu ametinimetus peaminister. Kui mind rahandusministriks tehakse, siis annan kohe teada – te olete esimeste hulgas, kes teada saavad. Seda esiteks. Teiseks, maksukoormuse langusest. Vaadake, ma ei suuda isegi kokku lugeda mitu infotundi me teiega siin seda debatti peame, et kelle maksuküür see oli. Ükskõik kui mitu korda ajalugu vaatad – selgub, et selle autoriks on Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa. Ja Isamaa! (Hüüded saalis.) Isamaa on muu hulgas olnud selle maksuküüru ehk selle vigase astmelise, kana-põder-tüüpi astmelise tulumaksu loojaks. Ma saan aru, et see on teile armas. Mõistan, et see on armas, sest ega muidu te nii palehigis seda iga infotund ei kaitseks. Mõistan. Aga vaadake, selle astmelise tulumaksu häda on ju suur. Näiteks õpetaja, ajakirjanik maksavad umbes poolteist tuhat eurot rohkem makse tänu teie tehtud astmelisele tulumaksule ehk maksuküürule. Endiselt te räägite, et see on kellegi teise oma. Ei ole, see on teie tehtud. Meie lahendame teie küüru probleemi ära, me kaotame selle maksuküüru. Astmeline tulumaks, mille teie tegite, kaob ära. Jah, ja see on ajaloo kõige rumalam valmislubadus, nagu Helir-Valdor Seeder eelmises infotunnis elegantselt ütles. Ongi! Oleks pidanud tegemata jätma. Ja nüüd, vaadates maksukoormuse üldist pilti, maksukoormus langeb. Ütlen sellegi ära, et igaühele oleks selge, et sellel aastal on see 36,6, järgmisel aastal 35,2. Maksukoormus langeb. See tähendab seda, et kõike arvesse võttes umbes keskmise palga teenijal – 2100 eurot – jääb järgmisel aastal umbes 1800 eurot rohkem raha kätte. See on 13. palk lisaks. See on väga oluline maksukoormuse langus. Inimesed saavad paremini hakkama. Majanduse prognoosid on väga head. Majanduses kindlasti läheb lihtsamaks ja see kindlasti hõlbustab ka riigi asjaajamist. Kui te vaatate viimaste aastate defitsiiti, siis eelmisel aastal oli defitsiit planeeritud kolme kanti. Sellel aastal on eelarves kolme kanti, eelmisel aastal tuli see poolteist protsenti SKP-st, sellel aastal on prognoositud umbes ühe kanti. Me oleme juba viimased kaks aastat suutnud väga kenasti defitsiiti, nagu me siin juba nentisime, allapoole suruda ja riiki trimmi tõmmata. Kärbete kohta. Juba Kaja Kallase valitsusest alates 1,4 miljardit on erinevaid asju kärbitud. Ja nagu ma ütlesin, tulevad järgmisel aastal veel lisakärped ja ülejärgmisel aastal samamoodi eelarve revisjoniga. Nii et ainukesed valdkonnad, mis kasvavad, on needsamad prioriteedid ehk kaitsekulud, ja näiteks ka pensionid.

Aitäh! Juhin tähelepanu, et endiselt on veel minu ametinimetus peaminister. Kui mind rahandusministriks tehakse, siis annan kohe teada – te olete esimeste hulgas, kes teada saavad. Seda esiteks. Teiseks, maksukoormuse langusest. Vaadake, ma ei suuda isegi kokku lugeda, mitu infotundi me teiega siin seda debatti pidanud oleme, et kelle maksuküür see on. Ükskõik kui mitu korda ajalugu vaatad, selgub, et selle autoriks on Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa. Ja Isamaa! (Saalis räägitakse.) Isamaa on muu hulgas olnud selle maksuküüru ehk selle vigase, kana-põder-tüüpi astmelise tulumaksu loojaks. Ma saan aru, et see on teile armas. Mõistan, et see on armas, sest ega muidu te nii palehigis seda iga infotund ei kaitseks. Mõistan! Aga vaadake, selle astmelise tulumaksu häda on suur. Näiteks õpetaja ja ajakirjanik maksavad umbes poolteist tuhat eurot rohkem makse teie tehtud astmelise tulumaksu ehk maksuküüru tõttu. Endiselt te räägite, et see on kellegi teise oma. Ei ole, see on teie tehtud. Meie lahendame teie küüru probleemi ära, me kaotame selle maksuküüru. Astmeline tulumaks, mille teie tegite, kaob ära. Jah. Ja see on ajaloo kõige rumalam valmislubadus, nagu Helir-Valdor Seeder eelmises infotunnis elegantselt ütles. Ongi! Oleks pidanud tegemata jätma. Vaadates maksukoormuse üldist pilti, maksukoormus langeb. Ütlen sellegi ära, et igaühele oleks selge, et sellel aastal on see 36,6%, järgmisel aastal 35,2%. Maksukoormus langeb. See tähendab seda, et kõike arvesse võttes umbes keskmise palga – 2100 eurot – teenijal jääb järgmisel aastal umbes 1800 eurot rohkem raha kätte. See on 13. palk lisaks. See on väga oluline maksukoormuse langus. Inimesed saavad paremini hakkama. Majanduse prognoosid on väga head. Majanduses läheb kindlasti lihtsamaks ja see kindlasti hõlbustab ka riigi asjaajamist. Kui te vaatate viimaste aastate defitsiiti, siis eelmisel aastal oli eelarve defitsiit planeeritud 3% kanti ja sellel aastal on ka 3% kanti. Eelmisel aastal tuli see 1,5% protsenti SKP-st, sellel aastal on prognoositud umbes 1% kanti. Me oleme juba viimased kaks aastat suutnud defitsiiti, nagu me siin juba nentisime, väga kenasti allapoole suruda ja riiki trimmi tõmmata. Kärbete kohta. Juba Kaja Kallase valitsusest alates on erinevaid asju kokku 1,4 miljardi euro jagu kärbitud. Nagu ma ütlesin, järgmisel aastal tulevad veel lisakärped ja ülejärgmisel aastal eelarve revisjoniga samamoodi. Nii et ainukesed valdkonnad, mis kasvavad, on needsamad prioriteedid ehk kaitsekulud ja näiteks ka pensionid.

Lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Maastik. Palun!

Aitäh! Lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Maastik. Palun!

Austatud peaminister! Eile esitleti majandus- ja keskkonnakomisjoni ühisistungil Kliimaministeeriumi tellitud tuulikute tervisemõjusid hindavat ülevaateuuringut. Nagu ma tsiteerin, kirjas oli: "See on süstemaatiline ülevaade viimasel 15 aastal eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud uuringutest." Selle tellis Kliimaministeerium, see läks maksma 100 000 eurot. Samal ajal kui seda meile esitleti seal meil komisjonis, ma panin sisse samad uuringuküsimused ja sain ühe minuti jooksul ChatGPT-st samad vastused. Sellega tegelesid väidetavalt Tartu Ülikooli teadlased, kuus teadlast, pool aastat. Minu küsimus on väga lihtne. Kas see ongi meie rahanduspoliitika? Kui me 100 000 kulutame sellise lihtsa asja peale, et internetist välja otsida teiste teadlaste tehtud uuringuid ja teha sellest kokkulepe, seda enam, et selles oli tunda ka seda, et töö on tehtud tellija materjalist, ehk siis oli arvesse võetud ainult neid uuringuid, mida nemad pidasid vajalikuks. Palun kommenteerige seda! Ja kas te leiate, et see on meie rahanduse õige poliitika – selliseid kulusid teha?

Eesistuja! Austatud peaminister! Eile esitleti majandus- ja keskkonnakomisjoni ühisistungil Kliimaministeeriumi tellitud tuulikute tervisemõjusid hindavat ülevaateuuringut. Ma tsiteerin, kirjas oli, et see on "süstemaatiline ülevaade viimasel viieteistkümnel aastal eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud uuringutest". Selle tellis Kliimaministeerium ja see läks maksma 100 000 eurot. Samal ajal kui seda meile esitleti seal komisjonis, ma panin sama uuringu küsimused ChatGPT-sse sisse ja sain ühe minuti jooksul samad vastused. Sellega tegelesid väidetavalt Tartu Ülikooli teadlased, kuus teadlast, pool aastat. Minu küsimus on väga lihtne. Kas see ongi meie rahanduspoliitika, kui me kulutame 100 000 eurot sellise lihtsa asja peale, et internetist välja otsida teiste teadlaste tehtud uuringud ja teha neist [kokkuvõte]? Seda enam, et selles oli tunda ka seda, et töö on tehtud tellija materjalist, ehk siis oli arvesse võetud ainult neid uuringuid, mida nemad pidasid vajalikuks. Palun kommenteerige seda! Ja kas te leiate, et see on õige rahanduspoliitika – selliseid kulutusi teha?

Aitäh, hea küsija! Mõni päev tagasi kirjutasin sellise lause, et Isamaa on kuidagi ekrestumas, ja mul on endiselt sama tunne. Ka teie olete võtnud teadlasi rünnata. Teadlaste teadustöö kohta saate ju neilt endilt küsida. (Saalist öeldakse midagi.) Kui teadlased erinevad faktid kokku korjavad, et need oleksid avalikkusele kättesaadavad, eriti nende küsimuste kohta, mida avalikkus on võtnud küsida väga tihti, ka tuulikute tervisemõjude ja palju muu kohta, aga tulemus teile ei meeldi, siis ei peaks teadust ründama. Seda esiteks. (Saalis räägitakse.) Ja tihtipeale võib juhtuda ka vastupidi, et inimesed jõuavad paljude otsuste ja järeldusteni samamoodi nagu teiegi, kasutades ChatGPT-d või siis guugeldades, aga need kahjuks siiski ei lähene teaduslikule konsensusele. Nii et täpsema uuringu kohta saate vast ikka küsida sealt, kus see tehti ja kust see telliti.

Aitäh, hea küsija! Siin mõni päev tagasi kirjutasin sellise lause, et Isamaa on kuidagi EKREstumas. Ja mul on endiselt sama tunne, et ka teie olete võtnud teadlasi rünnata. Teadlaste teadustöö kohta saate ju neilt endilt küsida. (Hääled saalis.) Kui teadlased erinevad faktid kokku korjavad, et need oleksid avalikkusega kättesaadavad, eriti nende küsimuste kohta, mida avalikkus on võtnud küsida väga tihti, ka tuulikute tervisemõjude kohta ja paljude muude kohta, siis kui tulemus teile ei meeldi, ei peaks teadust ründama. Seda esiteks. (Hääled saalis.) Ja tihtipeale võib juhtuda ka vastupidi, et inimesed jõuavad paljude otsusteni ja järeldusteni samamoodi nagu teiegi, kasutades seda ChatGPT-d või siis guugeldades, ja need kahjuks siiski ei lähene teaduslikule konsensusele. Nii et täpsema uuringu kohta saate vast ikka küsida sealt, kus see tehti ja telliti.

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.