Päevakorra profiil: Jaak Valge
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) esimene lugemine
2024-03-12
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud otsedemokraatia taastamisele ja laiendamisele, eriti kohaliku omavalitsuse tasandil, mida käsitletakse lahendusena praegusele "parlamentarismi kriisile". Kõneleja rõhutab, et rahvas on kõrgeima võimu kandja, ning seob rahvahääletuste puudumise ajaloolise 1934. aasta riigipöörde tagajärgedega. Toetus eelnõule on intensiivne ja väärtuspõhine, keskendudes kodanike õiguste suurendamisele.
15 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi otsedemokraatia mehhanismidest, esitades detailseid künniseid ja tingimusi eelnõus (nt 10% algatamisel, 30% osalus siduvuse jaoks). Ta kasutab laialdast rahvusvahelist võrdlust (Šveits, Sloveenia, Läti, Leedu, Saksamaa, Taani jne) ning viitab Eesti põhiseaduse autorite (Jüri Raidla, Jüri Adams) seisukohtade muutumisele. Samuti on tal ajalooline asjatundlikkus, kasutades 1934. aasta sündmusi ja 1930. aastate majanduskriisi näiteid.
15 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne ja argumenteeritud, kuid sisaldab teravaid kriitilisi noote vastaste suunas. Kõne algab pika ja emotsionaalse ajaloolise narratiiviga (1934. aasta riigipööre), et luua kontekst demokraatia puudujääkidele. Loogilised apellid keskenduvad rahvahääletuste ennetavale mõjule ja rahva küpsusele, samas kui vastaseid süüdistatakse rahva usaldamatuses ja demokraatia pidamises "sõnakõlksuks".
15 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Not enough data
15 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja kohalikud poliitikud, keda kritiseeritakse selle eest, et nad kardavad kaotada omatahtsi otsustamise võime ja muuta poliitilise korruptsiooni läbisurumise keerulisemaks. Kriitika on suunatud ka parlamentarismi kriisile, kuna opositsiooni eelnõusid ei kiideta heaks. Kõneleja süüdistab vastaseid otseselt rahva usaldamatuses.
15 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tunnistab realistlikult, et eelnõu lükatakse tagasi, kuid näeb tulevikus võimalust reformiks, viidates põhiseaduse autorite seisukohtade muutumisele ja Postimehe toetusele. Ta tervitab sotsiaaldemokraatide kaasamõtlemist künniste teemal ja mainib varasemaid diskussioone Isamaa esindajatega. Üldiselt on ta avatud arutelule künniste üle, kuid eeldab koalitsiooni vastuseisu.
15 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Eelnõu keskendub spetsiifiliselt kohalike omavalitsuste (KOV) tasandile, rõhutades, et see oleks esimene samm rahvahääletustega harjutamiseks. Konkreetse näitena kohalikust probleemist toob ta esile Metsküla kooli juhtumi, mis oleks referendumi võimalusega lahenenud. Toetuseks kasutatakse laialdaselt Euroopa riikide kohaliku tasandi referendumite praktikat.
15 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
15 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja rõhutab Eesti rahva vastutustundlikkust, tuues näiteks küsitluse pensionide kolmekordistamise kohta, kus enamus näitas vastutustundlikku suhtumist kuludesse. Ta märgib ka, et rahvahääletuse võimalus annab naistele paremad poliitikas osalemise võimalused, kuna elanikkonnas on naiste ülekaal.
15 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmine eelnõuga 289 SE, et luua kohalike rahvahääletuste algatamise ja läbiviimise kord. Kõneleja on eelnõu algataja ja tugev toetaja, keskendudes künniste (10% algatamisel, 30% osalus siduvuse jaoks) ja teemapiirangute (ei tohi olla vastuolus üleriigilise seadusega) kehtestamisele.
15 Analüüsitud kõnesid