Päevakorra profiil: Jaak Valge
Arupärimine eesti keele kui teaduskeele kasutusala ahenemise ja ülikooliõppe kvaliteedi kohta (nr 764)
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja keskendub eesti keele staatuse kaitsmisele teadus- ja avalikus ruumis. Kõneleja vastustab jõuliselt kõrghariduse ingliskeelestumist, pidades seda akadeemilise edukuse puudumisel arusaamatuks loobumiseks teaduskeelest. Kriitika on suunatud ministri olukorrahinnangu vastu, mis on kõneleja hinnangul vastuolus selge negatiivse trendiga viimasel viiel aastal. Poliitika on suunatud ülikoolide vastutusele võtmisele ja migratsioonipoliitika muutmisele eesti keele domineerimise tagamiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikku asjatundlikkust kõrghariduse ja keelepoliitika valdkonnas, tuues esile konkreetseid statistilisi andmeid doktorantide arvu, võõrkeelsete õppekavade osakaalu ja rändesaldo kohta. Kasutatakse tehnilisi termineid ja viidatakse spetsiifilistele edetabelitele (CWTS Leiden Ranking) ning halduslepingute punktidele, et oma väiteid põhjendada. Asjatundlikkust toetab viitamine keeleekspertide (Martin Ehala, Peeter Päll) seisukohtadele teaduskeele kasutuspraktika vajalikkusest.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on võitluslik, loogiline ja andmepõhine, rõhutades vajadust põhjendada väiteid arvudega, vastandudes ministri "üldistele tõekspidamistele või ideoloogiale". Kasutatakse tsitaate ja konkreetseid näiteid (nt doktoritöö kokkuvõtete pikkus ja Helsingi Ülikooli võrdlus), et muuta kriitika teravaks ja detailseks. Toon on murelik ja nõudlik, rõhutades, et käimasolev trend on enam kui arusaamatu, kuna selle eest ei saada akadeemilist edu vastu.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster näitab järjepidevust, kuna käesolev arupärimine on jätk 17. märtsi kahele varasemale arupärimisele. Muster hõlmab detailset järelkontrolli, kus kõneleja vaatas uuesti üle sel kevadel kaitsmisele tulevad doktoritööd ja seitse ülikoolide edetabelit. Kõneleja on valmis polemiseerima, et tagada faktide ja trendide tunnustamine.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on Haridus- ja Teadusministri ja ministeeriumi poliitikaga, keda süüdistatakse eesti keele kasutusala ahenemise eiramises ja soosimises. Kriitika on suunatud ka ülikoolide (Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool) vastu halduslepingute täitmata jätmise eest eesti teaduskeele edendamisel. Minister on süüdistatud "intelligentselt taganevas" vastuses ja olukorra eitamises, mis välistab rahu majas.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on nähtav arupärijate rühmas, kes esitasid jätku-arupärimise, kuid laiemat erakondadeülest koostööd ei mainita. Kõneleja tõstab esile ja tunnustab positiivseid eeskujusid akadeemilises ringkonnas, nimetades doktoranti ja tema juhendajaid (Elisabeth Kaukonen, Liina Lindström, Raili Marling) eeskujuliku eestikeelse kokkuvõtte eest.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt riiklikul tasandil, keskendudes eesti keele staatusele ja kõrghariduse kvaliteedile Eestis, eriti Tartu Ülikoolis ja TalTechis. Rahvusvahelisi võrdlusi (Helsingi Ülikool, CWTS Leiden Ranking) ja näiteid teistest riikidest (Moldova, Gruusia) kasutatakse Eesti olukorra hindamiseks ja kriitika toetamiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja vastustab välisüliõpilaste kasutamist odavtöölisjõuna, rõhutades, et nad on tulnud Eestisse õppima, mitte töötama. Kritiseeritakse "transiitkoolitust", kuna enamik välistudengeid lahkub Eestist lühikese aja jooksul eesti keele oskuse puudumise tõttu. Majanduslikud seisukohad rõhutavad, et migratsioonipoliitika peab toetama eesti keele oskusega tööjõu pikaajalist panust.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne küsimus on eesti keele säilitamine ja domineerimine avalikus ruumis, mida nähakse ohustatuna praeguse migratsioonipoliitika ja rändesaldo tõttu. Nõutakse süsteemset keeleõpet välisüliõpilastele, et tugevdada nende sidemeid Eestiga. Kõneleja kritiseerib teravalt Haridus- ja Teadusministeeriumi venekeelset kodulehte, pidades seda ebakohaseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on olemasolevate halduslepingute täitmise järelevalvel, eriti eesti teaduskeele hoidmise ja edendamise osas Tartu Ülikoolis ja TalTechis. Kõneleja rõhutab vajadust muuta migratsioonipoliitikat ja viitab Riigikontrolli 2020. aasta järeldustele, mis toetavad süsteemse keeleõppe vajadust välisüliõpilastele.
4 Analüüsitud kõnesid