Päevakorra profiil: Jaak Valge
Arupärimine eesti keele kasutusala ahenemise kohta (nr 711)
2025-03-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on eesti keele kasutusala ahenemisel, mille peamiseks süüdlaseks peetakse kontrollimatut massiimmigratsiooni ja puudulikku keeleõpet. Esitatakse tugev vastuseis praegusele olukorrale, rõhutades, et poliitilised otsused peavad eesti keelt kaitsma ja selle staatust tõstma. Probleemi raamistus on tugevalt väärtuspõhine, seostades keele staatuse riigi tuleviku ja identiteediga.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõrge asjatundlikkus on migratsiooniandmete, keeleõppe statistika ja lõimumismonitooringu tulemuste analüüsimisel. Kasutatakse detailseid ametlikke arve sisserännanute ja keeleeksamite sooritanute suhtarvude võrdlemiseks (nt 4,2 korda vähem eksameid kui sisserändajaid) ning rakendatakse võrdlevat meetodit Läti keelepoliitikaga. Mainitakse sotsioloogilisi mõisteid nagu enesehinnangu kõrgus ja kausaalsed seosed.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on kirglik ja tungiv, rõhutades olukorra tõsidust ja kiiret halvenemist, pöördudes otse "Eesti mehed, Eesti naised" poole. Kombineeritakse statistilist andmepõhist argumentatsiooni lüüriliste ja ajalooliste viidetega (Anna Haava luuletus, võrdlused venestusajaga), et rõhutada valitsuse tegevusetust. Kasutatakse irooniat ja demagoogia süüdistusi ministri väidete ümberlükkamiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegemist on arupärimise esitamisega Riigikogus (nr 711), mis näitab aktiivsust valitsuse tegevuse kontrollimisel ja vastutusele võtmisel. Arupärimine on esitatud koostöös Leo Kunnasega ning see keskendub konkreetsele, ajaliselt piiritletud probleemile (2019–2023 sisseränne).
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsusele ja Haridus- ja Teadusministeeriumile, kritiseerides nende poliitikat massiimmigratsiooni ja keeleõppe osas. Eriti kritiseeritakse ministri vastuseid ja ministeeriumide venekeelsete kodulehtede olemasolu, nimetades ministri väiteid keelekasutuse laienemise kohta demagoogiaks. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, märkides, et arupärimisele oleks pidanud vastama valitsusjuht.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Arupärimine on esitatud koostöös kolleeg Leo Kunnasega. Märgitakse ära ja kiidetakse sotsiaaldemokraate massiimmigratsioonile hooandmise vastuseisu eest, viidates valmisolekule tunnustada erakondadeülest ühisosa konkreetsetes küsimustes.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt riiklikul tasandil (eesti keele staatus Eestis) ja rahvusvahelisel võrdlusel (eriti Läti keelepoliitika ja sisserände proportsioonid). Mainitakse konkreetseid Eesti piirkondi nagu Narva ja Kohtla-Järve venekeelse keskkonna näitena ning viidatakse arstide lahkumisele Soome.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad on seotud immigratsioonipoliitikaga, väites, et massiimmigratsioon alandab Eesti inimeste töötasu. Rõhutatakse, et keelebarjäärid (nt noorte arstide töös) sunnivad spetsialiste Soome tööle minema, sidudes keelepoliitika majandusliku konkurentsivõime ja ajude äravooluga.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Põhiline sotsiaalne küsimus on eesti keele ja kultuuriruumi säilitamine ning sisserännanute lõimumine. Väljendatakse skeptilisust täieliku eestikeelsele õppele ülemineku suhtes, pakkudes välja, et osa aineid võiks olla vene keeles, kuid mööndes, et riigikeele kehtestamata jätmine avalikus ruumis ei anna valikut. Vastustatakse mugavusruumi loomist muukeelsetele elanikele teeninduses ja asjaajamises.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on immigratsiooni piiramisel ja riigikeele staatuse tugevdamisel avalikus ruumis. Nõutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi venekeelse kodulehe likvideerimist, et tõestada riigikeele au sees hoidmist. Rõhutatakse vajadust nii immigratsiooni piiramiseks kui ka keeleõppe laiendamiseks.
4 Analüüsitud kõnesid