Täiskogu istungite kaupa: Aleksandr Tšaplõgin

Toon on kriitiline ja tungiv, rõhutades, et demokraatiaga ei tohi riskida. Kasutatakse retoorilisi küsimusi ja viidatakse ametnike ebakompetentsusele ("vastus oli naljakas"), et rõhutada e-valimiste usaldusväärsuse puudumist. Stiil on tasakaalustatud, kombineerides loogilist argumentatsiooni (statistilised näited) tugeva väärtuspõhise apellatsiooniga riigi usalduse teemal.

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja konfronteeriv, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid (nt "hiigelsumma," "elujõuetu projekt," "majanduse hävitamine"). Kasutatakse isiklikke rünnakuid, sidudes poliitilised otsused peaministri väidetavate rahaliste huvidega, kuigi formaalselt distantseerutakse otsestest süüdistustest ("Ma ei vihja millegagi"). Esitatakse palju retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse tegevuse ebamõistlikkust.

Retooriline stiil on otsene, küsitlev ja tugevalt skeptiline, suunatud ministri poole. Kasutatakse laetud keelt, et rõhutada potentsiaalset ohtu (migrandid, kes on kuritegevuse taset järsult tõstnud), mis annab toonile alarmi ja murelikkuse.

Retooriline stiil on võitluslik ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle vaesuse ja nälja teemal ning moraalseid vastandusi (lisatükk liha pensionäri laual vs. hea elu aktivistidele). Kõneleja esitab vastastele otseseid väljakutseid (proovida ise 200 euroga elada) ning kasutab lihtsustatud, kuid mõjuvat keelt, et seada eelarvevalikud moraalse dilemma ette.