Päevakorrapunktide kaupa: Vilja Toomast

Kõne on formaalne, neutraalne ja rangelt informatiivne, olles tüüpiline komisjoni ettekandja stiil. Rõhk on loogilisel ja menetluslikul aruandlusel, esitades faktid komisjoni istungi käigust ja vastuvõetud otsustest. Emotsionaalsed või retoorilised võtted puuduvad täielikult.

Kõne stiil on formaalne, neutraalne ja protseduuriline, sobides komisjoni ettekandja rolliga Riigikogus. Keskendutakse loogilisele apellatsioonile ja faktide edastamisele, tuues esile komisjonis arutatud kolm peamist teemat. Puuduvad emotsionaalsed hinnangud või isiklikud seisukohad.

Stiil on formaalne, neutraalne ja rangelt protseduuriline, keskendudes õiguskomisjoni istungi protokolli ja arutelude edastamisele. Esineja tasakaalustab erinevate osapoolte (valitsus, eelnõu algataja, komisjoni esimees) loogilisi argumente, vältides emotsionaalseid apelle. Ettekanne on põhjalik ja järgib kronoloogilist struktuuri.

Kõneleja stiil on formaalne ja menetluslik, keskendudes komisjoni otsuste ja hääletustulemuste neutraalsele ettekandmisele. Ta kasutab loogilisi argumente, et põhjendada trahvide kahekordistamist ja sissetulekuga sidumise keerukust. Esineb ka emotsionaalseid apelle, rõhutades, et trahv või arestimaja kogemus jääb inimesele eluks ajaks meelde ja muudab ta hoolikamaks.

Kõnestiil on formaalne, neutraalne ja väga protseduuriline, keskendudes komisjoni arutelu, esitatud küsimuste ja ministri vastuste täpsele kokkuvõtmisele. Rõhk on loogilisel argumentatsioonil ja faktide esitamisel (hääletustulemused, ministri selgitused), mitte emotsionaalsetel üleskutsetel.

Retooriline stiil on äärmiselt formaalne, neutraalne ja menetluslik, keskendudes protokollide lühidale ja kokkuhoidlikule ettekandmisele. Kõneleja kasutab loogilisi apelle, esitades faktilisi andmeid eelnõu menetluse, muudatusettepanekute sisu ja hääletustulemuste kohta. Tone on asjalik ja eesmärgipärane, püüdes säästa kolleegide aega pikkade protokollide kokkuvõtmisega.

Kõne stiil on väga formaalne, neutraalne ja protseduuriline, keskendudes õiguskomisjoni otsuste ja arutelu lühidale ettekandmisele. Kasutatakse loogilist ja faktipõhist lähenemist, vältides emotsionaalseid apelle. Toon on asjalik ja kokkuvõtlik, rõhutades lühidust ("See ongi lühidalt kõik").