Päevakorra profiil: Vilja Toomast
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) teine lugemine
2024-06-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt valitsuse algatatud eelnõu trahviühiku tõstmiseks, rõhutades, et peamine eesmärk on suurendada inimeste seaduskuulekust ja distsipliini. Sekundaarse eesmärgina nähakse riigieelarvesse tulude leidmist, märkides, et see ei ole "patuasi". Seisukoht on selgelt poliitika- ja väärtuspõhine, keskendudes karistuste mõjule käitumisele.
10 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikku teadmist õiguskomisjoni menetlusprotsessidest, sealhulgas esitatud arvamuste (Prokuratuur, Kaubanduskoda, Ginter) ja muudatusettepanekute (Keskerakonna fraktsioon) detailset tutvustamist. Ta selgitab tehnilisi aspekte, nagu trahviühiku tõstmise loogikat ja trahvide osade kaupa tasumise võimalust. Ta suudab põhjendada, miks trahvide sissetulekuga sidumine jäi eelnõust välja (keerukus, sissetulekute varjamise oht).
10 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on formaalne ja menetluslik, keskendudes komisjoni otsuste ja hääletustulemuste neutraalsele ettekandmisele. Ta kasutab loogilisi argumente, et põhjendada trahvide kahekordistamist ja sissetulekuga sidumise keerukust. Esineb ka emotsionaalseid apelle, rõhutades, et trahv või arestimaja kogemus jääb inimesele eluks ajaks meelde ja muudab ta hoolikamaks.
10 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster on seotud seadusandliku protsessi aruandlusega, keskendudes õiguskomisjoni istungile 28. mail ja eelnõu ajakava (4., 5. ja 12. juuni) tutvustamisele. Tema roll on esitada komisjoni seisukohti ja vastata küsimustele täiskogu istungil.
10 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis oli Keskerakonna fraktsiooniga, kes esitas neli muudatusettepanekut trahvimäärade kahekordistamise vastu parkimise, piletita sõidu ja tehnonõuetele mittevastava sõiduki juhtimise osas. Kriitika oli poliitika- ja sisupõhine, kuid komisjon lükkas kõik Keskerakonna ettepanekud selge häälteenamusega tagasi. Kaubandus-Tööstuskoda oli samuti trahviühiku tõstmise vastu.
10 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on esitatud komisjonisisese konsensusena, kus enamus lükkas tagasi nii välised ettepanekud kui ka Keskerakonna fraktsiooni muudatused. Avatust kompromissidele ei näidata, kuna komisjoni seisukoht oli muudatusettepanekute mittearvestamine, välja arvatud üks menetluslik muudatus.
10 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus puudub, keskendutakse riiklikule seadusandlusele. Mainitakse lühidalt kohalikke omavalitsusi (Tallinn/mupo, Rakvere, Pärnu) seoses trahvide kogumisega, mis laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse, kuid see on illustratiivne.
10 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated toetavad riigieelarve tulude suurendamist trahvide kaudu, märkides, et see ei ole "patuasi". Kõneleja on vastu trahvimäärade sidumisele sissetulekutega, viidates keerukusele ja potentsiaalsele sissetulekute varjamise riskile. Ta rõhutab, et trahve on võimalik tasuda osade kaupa, leevendades majanduslikku koormust.
10 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on seaduskuulekuse suurendamine karistuste kaudu, rõhutades, et trahvid ja alternatiivid (nt arestimaja) on vajalikud käitumise distsiplineerimiseks. Rõhutatakse, et seaduste mitteteadmine ei vabasta vastutusest ning et trahvid on vajalikud hooletuse ja lohakuse vältimiseks.
10 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Karistusseadustiku muutmise seaduseelnõu (415 SE) menetlemisel, mille eesmärk on trahviühiku tõstmine ja trahvimäärade kahekordistamine. Kõneleja on eelnõu tugev toetaja ja õiguskomisjoni ettekandja, kes juhib teise lugemise protseduure. Ta rõhutab vajadust ühtlustada trahvimäärad vastavalt valitsuse loogikale.
10 Analüüsitud kõnesid