Istungi profiil: Madis Timpson
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-06-10
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt õigussüsteemi tõhususele ja terviklikkusele, väljendades muret haldusasjade pikkade järjekordade (Tallinnas kaks aastat) ja kohtunike palga taastamata jätmise pärast. Kõneleja kaitseb Eestit kui õigusriiki ja rõhutab kohtusüsteemi poliitilist neutraalsust parem- või vasakpoolsete vaadete suhtes. Fookus on tulemuspõhine, rõhutades vajadust lahendada kompleksseid probleeme samm-sammult. Ta on skeptiline suurte struktuursete reformide (nt Konstitutsioonikohus) suhtes, pidades Eestit selleks liiga väikeseks riigiks.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust kohtuhalduses, õigusreformide ajaloos (nt KIS-i loomine 2000. aastate keskel, kohtuhaldusreform 2008–2009) ja spetsiifilistes õiguslikes kitsaskohtades (nt tarbijakrediidivaidlused, haldusasjade riigilõiv). Ta kasutab ajaloolist konteksti ja viitab konkreetsetele seadusemuudatustele (KrMS) ning teab, millistes valdkondades on kohtunikke kõige raskem leida. Ta rõhutab kohtunike kõrget haridustaset ja nende ressursi kallidust.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on analüütiline ja asjalik, rõhutades vajadust kiirete otsuste järele ("mingil momendil on vaja panna punkt ja edasi minna"). Kõneleja kasutab loogilisi argumente, tuginedes faktidele (nt süsteemi tõhususe langus) ja isiklikule kogemusele (tööandjana olemine). Stiil on formaalne, sisaldades samas ka otsekoheseid hinnanguid, näiteks kohtunike ressurssi ei tohi raisata "tilulilu peale".
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivselt seotud seadusloome ja kohtusüsteemi sündmustega, viidates õiguskomisjonis menetluses olevatele KrMS-i muudatustele. Ta mainib osalemist kohtunike täiskogul Viljandis eelmisel reedel ning ühiskomisjoni istungi planeerimist Liina Kersnaga Tartus sügisel õigushariduse teemal. See näitab aktiivset osalemist nii seadusloome kui ka erialaste sündmuste planeerimisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja vastandub neile, kes kritiseerivad kohtusüsteemi ideoloogiliselt (parempoolse maailmavaate kriitika) või kahtlevad Eesti õigusriikluses. Eriti terav on kriitika riigi suunas, kes on kohtunike palga taastamata jätmisega käitunud "sõnamurdlikult". Ta kritiseerib ka kaasamise väärtõlgendamist, mis eeldaks kõikide arvamuste 100% arvestamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on koostööaldis konkreetsete reformide osas, planeerides Liina Kersnaga ühiskomisjoni istungit õigushariduse teemal. Ta tunnustab Riigikohtu esimehe ja kohtunike tööd ning toetab nende initsiatiivi tarbijakrediidivaidluste lahendamisel. Ta rõhutab, et kaasamine tähendab ärakuulamist ja paremate ideede kaasamist, mitte kõigi soovide kohest kirjapanemist.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kuigi peamine fookus on riiklikul õigussüsteemil, rõhutatakse regionaalseid probleeme, eriti Tallinna Halduskohtu kaheaastast järjekorda. Kõneleja laiendab notariteenuste arutelu, rõhutades vajadust tegeleda notaritega ka regioonides, nimetades Viljandit, Võrut ja Põlvat, mitte arvestama ainult Tallinna notareid.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja toetab maksuküüru kaotamist, nähes selles positiivset majanduslikku mõju keskmist palka teenivatele inimestele. Ta väljendab muret ebaproportsionaalsuse pärast, kus 25-eurone riigilõiv võimaldab tehase planeeringu kaheks aastaks peatada. Ta rõhutab tööandja vaatenurka, et headest töötajatest hoitakse kümne küünega kinni.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on õigusemõistmise kättesaadavus ja tunne, et Eesti kodanikud saavad kohtust õigust, mis on seotud süsteemi tõhususega. Samuti rõhutatakse vajadust parlamendisaadikute õigusalase hariduse järele, kuna juristide arv Riigikogus järjest väheneb.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on KrMS-i muudatuste menetlemisel õiguskomisjonis, et protsessi kiirendada, ja tarbijakrediidivaidluste lahendamisel, kus pall on seadusandja kätes. Lisaks toetab kõneleja kohtusüsteemi IT-lahenduste (AI-põhine KIS) moderniseerimist ning õigushariduse integreeritud õppe reformi.
3 Analüüsitud kõnesid