Päevakorra profiil: Urve Tiidus
Ülevaade "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030" täitmise kohta 2022. aastal
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht keskendub tugevalt hea õigusloome põhimõtete toetamisele, rõhutades riigi minimaalset sekkumist ja regulatiivse koormuse tuntavat vähendamist. Kõneleja on murelik põhiseaduspärasuse analüüsi ja seaduste järelhindamise aeglase arengu pärast 2022. aastal, märkides, et selles osas saab palju paremini. Käsitlus on tulemuspõhine, hinnates valitsuse ja Riigikogu tegevust pikaajalise visiooni (Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030) täitmisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust õigusloome protseduurides, kasutades tehnilisi termineid nagu regulatiivne koormus, järelhindamine ja põhiseaduspärasuse analüüs. Ta viitab konkreetsetele andmetele 2022. aasta tulemuste kohta, näiteks kolme täiusliku põhiseaduspärasuse analüüsi ja kolme kavandatud järelhindamise kohta. Ta tsiteerib õiguseksperte (Allar Jõks ja Carri Ginter), rõhutades vajadust põhiseadust tõsiselt võtta.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on formaalne, lugupidav ja analüütiline, keskendudes loogilisele argumentatsioonile ja poliitikadokumentidele. Toon on konstruktiivne ja mõõdukas, rõhutades pideva parendamise vajadust ja vigadest õppimist. Stiili ilmestab lühike lüüriline kõrvalepõige ajalukku (kuningas Hammurapi seadustekogu) inimkonna seadusloome pikkuse illustreerimiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed puuduvad, välja arvatud osalemine Riigikogu saalis toimuval arutelul õigusloomepoliitika põhialuste täitmise üle. Kõne ise on tagasivaade 2022. aasta tulemustele, viidates tulevikus 2023. aasta kokkuvõtte ootusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsene vastuseis puudub; kriitika on suunatud pigem protseduurilistele puudujääkidele ja eesmärkide täitmise aeglusele 2022. aastal. Eelkõige kritiseeritakse põhiseaduspärasuse analüüsi tagasihoidlikku taset ja seda, et selle tagamaid pole uuritud. Kriitika on mõõdukas ja esitatud parendusettepanekutena.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja toetab koostööd, tuues positiivse näitena esile Justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahelise koolituse õigusloome juristidele. Ta väljendab soovi, et selline harimine laieneks edaspidi ka asjast huvitatud parlamendiliikmetele, näidates avatust teadmiste jagamisele ja institutsioonidevahelisele õppimisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on eranditult riiklik ja institutsionaalne, käsitledes Eesti Vabariigi põhiseadust, õiguskorda ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Regionaalne või kohalik fookus puudub.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated toetavad selgelt ettevõtlust ja konkurentsivõimet, nõudes õigusloome regulatiivse koormuse tuntavat vähendamist. Rõhutatakse, et õigusraamistik peab tagama üldiste huvide kaitse, piiramata ülemäära kaalutlusõigust, omandit ja ettevõtlust.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalne fookus on üldine, rõhutades inimeste heaolu ja ühiskonna turvalisuse tagamist õiguskorra kaudu. Oluline on tasakaal üldiste huvide kaitse ning inimeste endi vastutuse ja vabaduste säilitamise vahel. Spetsiifilisi sotsiaalküsimusi ei käsitleta.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on protseduuriline, keskendudes hea õigusloome põhimõtete rakendamisele ja õigusaktide kvaliteedi parandamisele. Prioriteedid on põhiseaduspärasuse analüüsi süvendamine, seletuskirjade kvaliteedi tõstmine ja seaduste järelhindamise sageduse suurendamine. Kõneleja on olemasoleva õiguspoliitika (2030) tugev toetaja ja selle täitmise kriitiline hindaja.
2 Analüüsitud kõnesid