Täiskogu istungite kaupa: Tanel Tein

Andmeid pole piisavalt.

Otsest vastasseisu konkreetsete poliitiliste rühmitustega ei väljendata. Kriitika on suunatud protseduurile, kaheldes, kas seaduseelnõu ettevalmistamisel on tehtud piisavalt kaasamist ja kas ohte on adekvaatselt hinnatud.

Kriitika on suunatud olemasolevale haldusstruktuurile, mis ühendab kultuuri ja spordi ühe mütsi alla, mitte ministri isikule. Vastuseis on protseduuriline ja tulemuspõhine, kuna praegune korraldus ei taga sporditeemade piisavat kiirust.

Andmeid on liiga vähe.

Otsene kriitika on suunatud varasematele poliitilistele tõmbetuultele ja ühekordsetele otsustele, mis on spordi arengut takistanud, mitte konkreetsetele poliitilistele jõududele. Kritiseeritakse riigi keerulist majanduslikku olukorda ja poliitilist vastumeelsust uute, riigipoolset võimendust vajavate plaanide suhtes. Samuti kritiseeritakse kaudselt seda, et riik panustab hilisemas faasis (nt sõjaväes füüsiliselt vormist väljas noorte järeleaitamine) asemel varajasse ennetusse.

Vastuseis on suunatud suurhaigla projekti toetajatele, kelle plaane kahtluse alla seatakse, küsides, kas seda ikkagi on vaja. Kriitika on poliitikapõhine, rõhutades, et erameditsiin suudaks juba täna täita osa suurhaigla rollist efektiivsemalt.

Peamine vastuseis on suunatud pangamaksu poliitikale, kuna see saadab pangandussektorile negatiivse signaali. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub sellele, et maksu kehtestamine takistab uute pankade tulekut ja sisemise konkurentsi arengut. Vastuseis on selge, kuid toon on lahendusi otsiv.

Kõne ei sisalda otsest kriitikat ega vastasseisu, vaid esitab valitsuse esindajale (ministrile) informatsiooni ja lahendusi nõudva küsimuse riigi vara haldamise teemal.

Vastuseis on suunatud ministeeriumi või valitsuse majanduspoliitilistele eeldustele, eriti aktsiiside tõstmise fiskaalsele netokasule. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes poliitika aluseks olevate arvutuste avalikustamist ja võrdlemist alternatiivsete stsenaariumidega.

Kriitika on suunatud varasematele valitsuse kärpeotsustele, mis vähendasid huvitegevuse toetust, kuigi tunnistab, et eesmärk (õpetajate palgatõus) oli õilis. Vahendab Keskerakonna fraktsiooni kriitikat Kultuuriministeeriumi rahastamise muudatuste osas (EKSL ja Jõud), kuid toetab ministeeriumi seisukohta, et muudatused olid vajalikud ja suunatud laiemale kaasamisele.

Kriitika on suunatud kehtiva süsteemi ebaefektiivsusele, eriti seoses tulumaksuvaba annetamise seadusega, mis "täna ei tööta," ning koolivõimlate ebapiisavale sisustusele. Konkreetseid poliitilisi vastaseid ei nimetata, vaid rõhutatakse vajakajäämisi riiklikus planeerimises ja lapsevanemate teadmistes laste spordihariduse osas.

Vastasseis väljendub valitsuse poliitika kahtluse alla seadmises, küsides olemasoleva suurinvesteeringute süsteemi ebaefektiivsuse kohta ("Kas see olemasolev süsteem ei tööta hästi?"). Kriitika on suunatud poliitika sisu ja tulemuslikkuse selgitamisele, mitte isiklik.

Puudub otsene vastuseis või kriitika poliitiliste vastaste suhtes. Andre Hanimägi lahkumist Keskerakonna fraktsioonist mainitakse vaid neutraalse protseduurilise põhjendusena uue ERR nõukogu liikme nimetamiseks.

Puudub. Kõne on suunatud valitsusjuhile konstruktiivse poliitikaküsimuse esitamiseks, mitte kriitikaks.