Täiskogu istungite kaupa: Tarmo Tamm

Ebapiisav andmestik

Retooriline stiil on formaalne, mõõdetud ja veenev, kasutades optimistlikku tooni seaduseelnõu mõistlikkuse rõhutamiseks. Apellatsioonid keskenduvad peamiselt loogilistele argumentidele, rõhutades majanduslikku kasu ja regulatiivset selgust. Kõneleja pöördub kolleegide poole üleskutsega eelnõud toetada.

Stiil on viisakas ja formaalne, alustades tänu ja tunnustusega ettekandjale ("väga hariv") ja pöördudes lugupidavalt juhataja poole. Kõneleja esitab oma küsimuse otsekoheselt ja loogiliselt, nimetades seda "lihtsaks küsimuseks", mis otsib faktilist ja regulatiivset selgitust.

Stiil on valdavalt formaalne, menetluslik ja selgitav, keskendudes faktidele ja õiguslikule põhjendatusele. Küsimustele vastates on toon rahulik ja kaitsvalt põhjendav, rõhutades, et laevandusettevõtted olid maksustamisest teadlikud ja et tegemist pole tagasiulatuva kohustusega. Kõne lõpus muutub toon korrigeerivaks, lükates ümber vastaspoole väiteid komisjoni saabunud kirjade kohta.

Retooriline stiil on väga formaalne, objektiivne ja informatiivne, keskendudes komisjoni istungi sisu ja protseduuriliste otsuste edastamisele. Kõne on loogiline ja põhineb faktidel (küsimused, vastused, prognoosid), vältides emotsionaalseid või poleemilisi apelle. Toon on neutraalne ja eesmärk on tagada täiskogu teadlikkus komisjoni tööst.

Kõneleja stiil on tõsine, murelik ja kohati urgentne, eriti kirjeldades maaelu elanike kannatusi ja hundihirmu tekkimist. Ta tasakaalustab loogilisi argumente (seaduse redaktsiooni vananemine) tugevate emotsionaalsete apellidega (elutöö hävitamine, moraalne kahju ja riigi usalduse kaotus). Kõne on formaalne ja analüütiline, sisaldades otseseid üleskutseid toetusele ja poliitilisele suunisele.

Retooriline stiil on formaalne ja selgitav, keskendudes loogilisele kinnitusele ja vastastikuse arusaama kontrollimisele küsimuse vormis. Ton on neutraalne ja protseduuriline, eesmärgiga tagada kokkulepitud tingimuste õige mõistmine.

Kõnestiil on formaalne, informatiivne ja protseduuriline, olles tüüpiline komisjoni ettekande esitamisele täiskogule. Kasutatakse loogilisi ja andmepõhiseid argumente, rõhutades lahenduse õiglust ("igati aus ja õiglane") ning vältides emotsionaalseid apelle. Keerukus on keskmine, keskendudes seaduse paragrahvidele ja muudatuste sisule.

Retooriline stiil on analüütiline ja küsimustele suunatud, alustades konsensusest, et seejärel esitada andmepõhine murekoht. Kasutatakse loogilisi apelle ja statistilisi võrdlusi (nt "kõige väiksema CO2 jalajäljega riik Euroopas") olukorra tasakaalustamatuse rõhutamiseks. Toon on ettevaatlik, esitades probleemi küsimuse vormis ("Kas te ei näe sellist väikest ohtu?").

Kõne on formaalne, neutraalne ja informatiivne, täites komisjoni ettekandja rolli. Stiil on loogiline ja keskendub faktide ning menetluslike detailide edastamisele, näiteks arutelu IT-lahenduse loomise ajakulu üle. Emotsionaalsed või isiklikud apellid puuduvad, rõhk on konsensuse ja mõistlikkuse rõhutamisel.

Stiil on optimistlik, julgustav ja väga toetav, kasutades positiivseid väljendeid nagu "suurepärane initsiatiiv" ja "tore eelnõu". Kasutatakse nii loogilisi argumente (ajakohastamine, ettevõtluse toetamine) kui ka emotsionaalset apelli, sidudes kiirema teenuse rõõmsama ja lojaalsema kodanikuga.

Kõne on formaalne ja viisakas, kasutades pöördumisi "Lugupeetud juhataja" ja "Hea ettekandja". Retooriline stiil on otsene ja küsimustele keskenduv, otsides loogilist ja konkreetset teavet plaani elluviimise kohta, tasakaalustades viisakust pragmaatilise nõudlikkusega.

Retooriline stiil on analüütiline ja kriitiline, keskendudes loogilistele argumentidele, tagajärgede selgitamisele ja pretsedendi loomise ohtudele. Kasutatakse retoorilisi küsimusi (nt "Kas oleme selleks valmis?") ja tugevaid hinnanguid, nimetades vastaspoolt ebakompetentseks ja ettepanekut populistlikuks. Toon on formaalne ja keskendub poliitika pikaajalisele mõjule.

Kõnestiil on formaalne, neutraalne ja puhtalt informatiivne. Esitus on loogiline ja kronoloogiline, keskendudes faktidele ja menetluslikele kuupäevadele, vältides emotsionaalseid apelle. Toon on asjalik ja eesmärgipärane.

Stiil on formaalne, analüütiline ja edasiviiv, keskendudes loogilistele argumentidele ja konkreetsete lahenduste vajadusele. Toon on tungiv ja pragmaatiline, rõhutades, et asjad juhtuksid, on vaja plaani ja tegevust. Emotsionaalsete apellide asemel rõhutatakse süsteemseid muudatusi, nagu regulatsioonide muutmine ja eelisarendatavate sektorite valimine.

Kõne on formaalne ja objektiivne, keskendudes faktidele ja menetluslikele tulemustele. Toon on positiivne ja kiitev ministri ning ametnike esitluse suhtes, kasutades loogilist ja kokkuvõtlikku keelt, et rõhutada ettekande põhjalikkust.