Päevakorrapunktide kaupa: Tarmo Tamm

Andmeid pole piisavalt.

Retooriline stiil on formaalne, optimistlik ja veenev, kutsudes kõiki eelnõu toetama. Rõhutatakse loogilisi argumente, mis seovad keskkonnapoliitika majandusliku kasu ja julgeolekuga (sõltuvus diktatuuririikidest). Opositsiooni väited lükatakse lühidalt ja konkreetselt ümber.

Stiil on formaalne, viisakas ja küsitlev, alustades ettekandja kiitmisega ("väga hariv"). Kasutab loogilist lähenemist, esitades konkreetse, praktilise näite, et saada selgust regulatsiooni osas, nimetades oma päringut "lihtsaks küsimuseks".

Stiil on ametlik ja protseduuriline komisjoni ettekande osas, muutudes küsimustele vastates selgitavaks ja kaitsvaks. Apelleerib tugevalt loogikale ja õiguslikule paratamatusele, rõhutades, et Eestil puudub direktiivi sätete osas kaalutlusõigus. Kasutab otseseid vastuväiteid ja korrigeerib kolleegide väärinformatsiooni (nt kirjade teemal), et tagada faktide selgus.

Retooriline stiil on formaalne, informatiivne ja neutraalne, keskendudes Keskkonnakomisjoni istungi sisu, arutelu ja otsuste edastamisele. Kõne on üles ehitatud loogiliselt küsimuste ja vastuste esitamisele, vältides emotsionaalseid või isiklikke seisukohti. Stiil on puhtalt protseduuriline ja andmepõhine.

Retooriline stiil on tõsine ja tungiv, segades poliitilist analüüsi emotsionaalsete apellidega, eriti kirjeldades maaelanike moraalset ja materiaalset kahju ning riigi usalduse kaotust. Kasutatakse tugevaid kujundeid, nagu "hundivihaks transformeerunud hundihirm" ja riigi toetus "ahistajale". Kõneleja kritiseerib ebaproportsionaalsust karistustes ja rõhutab vajadust poliitilise suunise järele.

Retooriline stiil on asjalik, formaalne ja küsitlev. Kõne eesmärk on kinnitada saavutatud konsensust ja protseduurilisi detaile, lõpetades otsese küsimusega arusaama õigsuse kontrollimiseks.

Retooriline stiil on formaalne, informatiivne ja protseduuriline, omane komisjoni ettekande esitamisele. Kõne on loogikapõhine, tuginedes faktidele (kohtuotsus, uuringud) ja komisjoni hääletustulemustele. Eesmärk on selgitada ja põhjendada eelnõu muudatusi neutraalsel ja asjalikul toonil.

Retooriline stiil on analüütiline ja küsimustele suunatud, kasutades loogilist argumentatsiooni ja statistilisi fakte. Kõne on formaalne ja neutraalne, alustades üldtunnustatud prioriteedi kinnitamisega, et seejärel esitada andmepõhine vastuväide tasakaalustamatuse kohta. Lõpus esitatakse otsene küsimus potentsiaalse ohu kohta.

Stiil on formaalne, informatiivne ja protseduuriline, keskendudes majanduskomisjoni istungi sisu ja otsuste edastamisele. Toon on neutraalne ja konsensuslik, kasutades loogilisi argumente ja viidates konkreetsetele seaduseelnõu numbritele ning kuludele. Emotsionaalsed või isiklikud apellid puuduvad.

Retooriline stiil on optimistlik ja toetav, kasutades positiivseid hinnanguid nagu "suurepärane initsiatiiv" ja "tore eelnõu". Kõne sisaldab nii loogilisi argumente (kiirus, bürokraatia vähendamine) kui ka emotsionaalseid apelle (rõõmus ja lojaalne kodanik). Lõpus on otsene ja konkreetne üleskutse toetada eelnõu "vajutades rohelist nuppu".

Stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes otse ettekandja poole fraasidega "Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja!". Toon on neutraalne ja küsitlev, keskendudes loogilisele poolele ning otsides praktilisi ja konkreetseid soovitusi.

Kõnestiil on analüütiline ja hoiatav, kasutades tugevaid kujundeid (nt "karvane käsi," "majanduse vereringe"). Apelleeritakse peamiselt loogikale ja majanduslikele tagajärgedele, esitades retoorilisi küsimusi riigi tuleviku ja majanduskasvu kohta. Toon on formaalne ja keskendub poliitiliste otsuste pädevuse hindamisele.

Kõneleja stiil on formaalne, protseduuriline ja faktipõhine. Toon on neutraalne ja informatiivne, keskendudes seadusandliku menetluse sammude ja kuupäevade loogilisele ettekandmisele. Emotsionaalsed või retoorilised apellid puuduvad, rõhk on täielikult menetluslikul korrektsusel.

Kõne toon on asjalik, optimistlik ja tungiv, keskendudes konkreetsetele tegevustele ja vajadustele (nt bürokraatia vähendamine, regulatsioonide muutmine). Apellatsioon on peamiselt loogiline ja strateegiline, rõhutades, et majanduse tõmbavad käima haritud ja motiveeritud inimesed, mitte poliitikud. Stiil on formaalne ja keskendub lahenduste pakkumisele.

Kõneleja stiil on formaalne ja kirjeldav, pöördudes lugupidavalt kolleegide poole. Toon on positiivne ja leplik, rõhutades protseduuri sujuvust ja esitluse kvaliteeti, mis viis konsensusliku otsuseni.