Päevakorrapunktide kaupa: Tarmo Tamm

Kokku päevakordi: 16

Täielikult profileeritud: 16

2025-10-13
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (733 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Andmeid pole piisavalt.
2025-09-17
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon on tugevalt EL-meelne ja keskkonnaregulatsiooni toetav, rõhutades Eesti aktiivset osalemist Euroopa Liidu protsessides. Kõneleja näeb fossiilkütustest loobumist ja puhtama keskkonna poole liikumist nii majanduslikult kasuliku kui ka geopoliitiliselt vajalikuna. Seisukoht on väärtuspõhine (demokraatlik riik, puhas õhk) ja poliitikapõhine (EL direktiivi ülevõtmine).
2025-09-11
Finantsinspektsiooni 2024. aasta aruanne

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline fookus on suunatud finantsregulatsiooni praktilistele tagajärgedele, eriti mis puudutab külmutatud ettevõtete kontosid ja neil oleva raha saatust pärast kolmeaastast perioodi. Hoiavad mõõdukat, informatsiooni otsivat positsiooni, keskendudes regulatsiooni selgusele.
2025-09-10
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline seisukoht on tugev toetus Euroopa Liidu kliimapoliitika ülevõtmisele, eriti kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamisele meretranspordile. Seisukoht on peamiselt poliitika- ja õiguskindlusepõhine, rõhutades vajadust täita EL-i kohustusi, vältida trahve ja soodustada kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõttu. Eelnõu toetatakse kui meedet, mis teeb keskkonna puhtamaks ja seab kõik EL-i ettevõtted võrdsesse konkurentsi.
2025-06-18
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline seisukoht on peamiselt protseduuriline, esitades Keskkonnakomisjoni konsensuslikke otsuseid eelnõu 667 SE (Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused) menetlemiseks. Toetatakse eelnõu edasist liikumist ja esimese lugemise lõpetamist, keskendudes poliitika rakendamise tehnilistele detailidele. Käsitlus on suunatud EL-i direktiivi ülevõtmisega seotud küsimustele ja vastustele.
2025-01-28
Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon on tugevalt toetav Jahiseaduse muudatustele, et anda Keskkonnaametile õigus reguleerida nuhtlusisendite arvukust jahiajal. Peamised teemad on maaelu kaitsmine suurkiskjate kahjude eest ja riigi usalduse taastamine, samuti ebaproportsionaalsete karistuste (relvaloa tühistamine) lõpetamine riigitruude kodanike suhtes. Raamistik on tulemuspõhine, rõhutades riigi suutmatust appi tulla ja vajadust kiire lahenduse ning poliitilise suunise järele.
2024-12-11
Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline seisukoht keskendub raamatupidamise seaduse piirmäärade reguleerimisele. Erakond Eesti 200 toetas mõõdukalt piirmäära tõstmist 50% ulatuses. Seisukoht on poliitikapõhine ja rõhutab tulevikku suunatud planeerimist, leppides kokku teema uuesti arutamises komisjonis kahe aasta pärast.
2024-12-05
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon on tugev toetus Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise eelnõule (499 SE), mis on vajalik kohtuotsuse täitmiseks. Seisukoht on poliitikapõhine, rõhutades riigipoolse hüvitise (50% piletihinnast) õiglust ja ausust kommertsvedajate suhtes. Peamine rõhk on suunatud kontrollitud andmetel põhineva ja läbipaistva väljamaksete süsteemi loomisele.
2024-11-21
Keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele" arutelu

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja toetab puhta keskkonna prioriteeti, kuid seab fookusesse tasakaalu keskkonnakaitse ja majandusliku heaolu vahel. Ta rõhutab, et Eesti kõrged keskkonnanäitajad (madal CO2 jalajälg, suur elurikkus) ei ole proportsioonis madala SKT-ga, eriti maapiirkondades. Seisukoht on mõõdukalt kriitiline ja suunatud olemasoleva süsteemi tasakaalustamatuse küsimärgi alla seadmisele, viidates potentsiaalsele ohule.
2024-10-14
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja toetab tugevalt ühistranspordiseaduse muudatust, mille eesmärk on lahendada Euroopa Kohtu otsusest tulenev kohustus maksta vedajatele hüvitist ja trahve. Seisukoht on poliitika- ja lahendustepõhine, rõhutades vajadust kehtestada riigipoolse kompensatsiooni maksmiseks püsiv kord. Eelnõu peetakse mõistlikuks ja selle edasiliikumist toetatakse.
2024-09-25
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline rõhuasetus on riigi efektiivsuse ja kodanikuläheduse suurendamisel, toetades tugevalt vastamistähtaja lühendamist 30 päevalt 15 päevale. See on esitatud kui Eesti 200 lubaduse täitmine tuua riik inimestele lähemale, rõhutades moderniseerimist ja bürokraatia vähendamist. Stants on tugevalt toetav ning raamistik on selgelt tulemuspõhine ja väärtuspõhine.
2024-06-13
Eesti Panga 2023. a aruanne

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja keskendub valitsuse pikaajalise majanduse kahekordistamise plaani (aastaks 2035) teostatavuse hindamisele. Lähenemine on tulemuspõhine, otsides ekspertidelt konkreetseid soovitusi ja rõhuasetusi plaani edukaks elluviimiseks, mis näitab tugevat fookust majanduslikule sooritusvõimele.
2024-05-08
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu (367 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon on tugevalt pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu vastu, nimetades seda populistlikuks ja Eesti majandusele kahjulikuks. Keskne raamistik on poliitikapõhine, rõhutades majandusliku ebakindluse tekitamist ja investeerimiskliima halvenemist. Kõneleja näeb oma tööd olulise osana ebakompetentsete otsuste Riigikogu saalist mitteläbilaskmisel.
2024-04-10
Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (357 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline seisukoht on tugevalt toetav Eesti ja Korea Vabariigi vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimisele (357 SE). Seisukoht on esitatud protseduuriliselt ja poliitika-põhiselt, rõhutades eelnõu vastuvõtmise konsensuslikkust ja sujuvat menetlust. Kõneleja eesmärk on viia eelnõu teisel lugemisel lõpphääletusele.
2024-04-09
Majandus- ja infotehnoloogiaministri ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline fookus on majanduskasvu ja tootlikkuse suurendamisel pikaajalise strateegia "Eesti 2035" raames. Suund on tugevalt innovatsiooni ja teadusmahuka tööstuse toetamisele, nõudes bürokraatia vähendamist ja ametnike suunamist majanduse veduriks. Raamistik on selgelt tulemus- ja poliitikapõhine, rõhutades vajadust iga otsuse puhul mõelda jätkusuutlikule majanduskasvule.
2024-03-06
Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (357 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja toetab tugevalt lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (357 SE) edasist menetlemist. Poliitiline seisukoht on tulemuspõhine, rõhutades Kliimaministeeriumi esitatud ülevaate kvaliteeti ja põhjalikkust ("ammendav, põhjalik ja hea").