Päevakorra profiil: Rain Epler
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja on tugevalt vastu Eesti ja Rootsi vahelisele vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimisele (682 SE), keskendudes eelkõige Eesti riigile langevatele varjatud kuludele ja juriidilistele kohustustele. Ta kritiseerib teravalt valitsuse (Proua Pakosta) esitatud finantslootusi ja rõhutab vajadust järgida seadust, nõudes ligipääsu salastatud ohuhinnangule. Tema positsioon on tugevalt poliitika- ja protseduurireeglitest lähtuv.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi rahvusvaheliste lepingute ja Eesti vangistusseaduse detailide kohta, tuues välja konkreetsed erisused (nt visuaalne jälgimine, joogivee tagamine). Ta on pädev finantsanalüüsis, seades kahtluse alla Rootsi makstava summa (€8500) piisavuse kõigi kulude katmiseks. Lisaks näitab ta asjatundlikkust Riigikogu menetlusreeglites ja dokumentide salastamise küsimustes.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on analüütiline, detailne ja sageli küsitlev, suunates terava kriitika otse ministrile (Proua Pakosta) lepingu tõlgendamise osas. Toon on protseduurilistes küsimustes tungiv, nõudes juhatuse vaheaega seaduserikkumise vältimiseks. Ta kasutab loogilisi argumente, viidates konkreetsetele artiklitele ja rahalistele numbritele, ning pakub välja iroonilise lahenduse (keelekorrektor) ministri ebatäpsuste parandamiseks.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on eelnõu esimesel lugemisel väga aktiivne, esitades korduvalt sisulisi küsimusi ja protseduurilisi ettepanekuid juhatusele. Tema tegevusmuster hõlmab kohest reageerimist ministri väidetele ja nõudmisi menetluse peatamiseks vajalike dokumentide puudumise tõttu.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsus, keda esindab Proua Pakosta, kelle poliitika ja lepingu tõlgendamine seatakse kahtluse alla. Lisaks kritiseerib ta Riigikogu juhatust (Arvo, Kivimägi, Hussar) seaduserikkumise ja protseduurireeglitest ülerullimise võimaldamise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilistele (kulud, riskid) kui ka protseduurilistele (salastamine, dokumentide kättesaadavus) aspektidele.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab kolleegide (Vooglaid, Grünthal) varasematele seisukohtadele, et oma protseduurilist küsimust kokku võtta, näidates üles koostööd sarnaseid seisukohti jagavate opositsiooniliikmetega. Ta nõuab juhatuselt ja õigusosakonnalt konsulteerimist, kuid see on pigem nõue protseduurilise vea parandamiseks kui kompromissi otsimine.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja fookus on täielikult riiklikel ja rahvusvahelistel küsimustel, käsitledes Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelist lepingut ning Riigikogu menetlusnorme. Puuduvad viited konkreetsetele kohalikele või regionaalsetele huvidele Eestis.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja väljendab tugevat fiskaalset skeptitsismi, rõhutades, et Eesti võtab endale kohustuse katta kõik rahvusvahelistest nõuetest tulenevad kulud ja vangide tekitatud kahjud, mis ületavad Rootsi makstava hüvitise. Ta vihjab, et nii Rootsi (tühjade kohtade vältimine) kui ka Eesti ametnikel (raha saamine) on rahaline motivatsioon lepinguga edasi minna, hoolimata riskidest.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja tegeleb kriminaalõiguse ja julgeolekuküsimustega, rõhutades ohtu, et Eestisse võidakse tuua radikaliseerunud või organiseeritud kuritegevusega (gängid) seotud isikuid. Ta nõuab selgeid lepingulisi tagatisi nende isikute vastuvõtmise vältimiseks, seades esikohale riigi julgeoleku.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise eelnõu (682 SE) vastustamisel. Ta keskendub menetluslikele parandustele (dokumentide kättesaadavus) ja küsib muudatusettepanekute tegemise võimalikkuse kohta välislepingutesse.
6 Analüüsitud kõnesid