Täiskogu istungite kaupa: Kadri Tali

Otsene poliitiline vastasseis puudub, kuid kriitika on suunatud liigse regulatsiooni ja käskude kogumi loomise vastu laulu- ja tantsupeo traditsiooni raamimisel. Väljendatakse muret, et seadus võib kustutada laulurahva rõõmu seda ise teha, viidates kodanikualgatuse pärssimise ohule.

Otsene kriitika on suunatud riigi praegusele rahastamissüsteemile ja valitsuse prioriteetidele, mis ei suuda tagada spordi ja kultuuri arenguks vajalikke tingimusi. Esineja viitab ekslikule arusaamale, et valdkond on hästi rahastatud, ning kritiseerib jaotamise ja ümberjaotamise mehhanisme, mis ei loo kasvu. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes ebapiisavale finantsmehhanismide disainile.

Kriitika on suunatud üldise poliitilise kultuuri vastu, mis väljendub populismis ja vastutustundetuses, vastandades neid jooni spordi ja kultuuriga tegelenud inimeste vastutustundele. Kritiseeritakse ka neid, kes "kakle[vad] riigi rahakoti pärast kõige kriitilisemal ajal," viidates vajadusele leida uusi lahendusi riigieelarve sisese võitluse asemel.

Peamised kriitikaobjektid on nimetud isikud, keda sildistatakse soolapuhujateks ja populistideks, kes takistavad reforme. Kriitika on suunatud nende ebapädevusele ja püüdlusele esineda ekspertidena igal alal (julgeolek, majandus, haridus). Kõneleja viitab, et tegemist on reeglina ühe ja sama inimesega, kes loodab populismi võidukäigule.

Otsene poliitiline vastuseis puudub; tegemist on konstruktiivse kriitikaga valitsuse eelnõu detailide osas. Näiteks Tõnis Lukas küsis, kas vabatahtlike päevatasu piirmäära tõstmine peaks olema seaduses või alamaktis, seades kahtluse alla seaduste detailirohkuse. Margit Sutrop vaidlustas preemia tagasinõudmise sõnastust, pakkudes välja ennetavama lähenemise.

Vastuseis on suunatud eelnõu algatajatele (Keskerakond) ja Vabariigi Valitsuse seisukohtadele, mis ei toetanud eelnõu eelarvestrateegia ja toetuse mõtte erineva tõlgendamise tõttu. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata 4 poolt- ja 2 vastuhäälega.

Vastasseis on suunatud Vabariigi Valitsuse seisukohale eelnõu mitte toetada, kuna see piirab kohaliku omavalitsuse õigusi. Evelin Poolamets kritiseeris kaudselt koalitsiooni tegevust, seostades eelnõu vajadust lastetoetuste kärpimisest kokku hoitud summa rakendamisega teenuste kättesaadavuse parandamiseks.

Tugev vastuseis on suunatud bürokraatidele ja ametitele, kes leiavad pidevalt ettekäändeid (puud, müürid, õhuruum) ning Muinsuskaitse Seltsile, keda kritiseeritakse Karuteene medali andmise eest. Kriitika on väärtuspõhine, süüdistades vastaseid jäikuses ja Nõukogude Liidu pärandist päritud inimest mitte väärtustava alge säilitamises. Kompromiss kultuuri arengu arvelt on välistatud.

Andmeid pole piisavalt.

Otsest poliitilist vastasseisu või konkreetsete oponentide kritiseerimist ei esine. Kriitika on suunatud pigem varasemale pikaajalisele probleemide eiramisele ja ühiskonna valuläve proovile panemisele. Kõneleja kritiseerib olukorda, kus haridusprobleeme on "kahetsusväärselt pikalt silma alt ära lükatud".

Otsest poliitilist vastasseisu ei väljendata. Kriitika on suunatud süsteemsetele puudustele, nagu näiteks kutsehariduse rahastamise mudel, mis soosib hobiharidust esimese ringi õppijate ees. Samuti kritiseeritakse varasemat tendentsi ignoreerida hariduse kui investeeringu tõdemust.

Kriitika on suunatud kehtiva eelnõu ja selle taga oleva rahastamispõhimõtte vastu, mis keskendub jaotamisele ja maksude uuesti maksustamisele sotsiaalsete garantiide loomise sildi all. Vastuseis on poliitikapõhine, kuna kõneleja leiab, et see lähenemine takistab kasvu ja muudab kultuurivaldkonna abivajaja näoliseks. Ta kritiseerib ka kõrvaltegevuste kasvavat toetamist, mis ei puutu kokku loominguga.

Ebapiisavad andmed.

Peamine vastuseis oli suunatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõule 291, mida Vabariigi Valitsus otsustas mitte toetada. Kultuurikomisjon lükkas eelnõu tagasi 8 poolt- ja 3 vastuhäälega, mis näitab selget enamuse vastuseisu eelnõu sisule. Kriitika oli poliitikapõhine, puudutades doktoritööde keele ja rahastamise küsimusi.

Otsest poliitilist vastast ei nimetata, kuid kritiseeritakse kaudselt neid, kes vaatavad etteheitvalt otsa riigile õpetajate palga teemal, eirates omavalitsuste ja sihtasutuste juhtkonna vastutust. Samuti kritiseeritakse teiste valdkondade (energia, riigikaitse) suuri investeeringuid, mille tõhusus pole garanteeritud, vastandades neid haridusinvesteeringutele.