Täiskogu istungite kaupa: Kadri Tali

Majanduslikud seisukohad keskenduvad halduskoormuse vähendamisele (nt hooajaload spordiüritustele) ja kultuurivaldkonna finantssüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisele. Tunnustatakse vajadust sisuliste lahenduste järele juhendajate palgatoetussüsteemis. Arutleti ka spordiklubide maksusoodustuste (koolituskuludena mahaarvamine) õigusselguse üle.

Majanduslikud vaated on tugevalt suunatud kasvule ja investeeringutele, käsitledes kultuuri ja sporti lisandväärtust loova majandusharuna. Pooldatakse erasektori kaasamist ja riiklikku vedurrolli uute rahastusmudelite loomisel, mis motiveeriksid ettevõtjaid panustama. Samuti soovitatakse globaalselt ringi vaadata ja hasartmängumaksu disaini üle vaadata, et tagada stabiilne rahastus.

Majandusvaated on innovaatilised ja kasvule orienteeritud, nähes kultuuri ja sporti majandusharuna, mis loob lisandväärtust. Eelarvedistsipliini ajal pooldatakse julgeid otsuseid ja tarka maksudisaini, et võimendada eraraha kaasamist ja luua pikas perspektiivis suurt maksutulu. Eesmärk on riigi rahakoti asemel kasutada erasektori potentsiaali.

Not enough data.

Majanduslikud seisukohad rõhutavad fiskaalset distsipliini ja halduskoormuse vähendamist, püüdes kaotada tulumaksutagastuse süsteemist tulenevad topeltstruktuurid. Eesmärk on saavutada olukord, kus spordikoole jääb järele umbes 100 praeguse 500 asemel, mis viitab soovile optimeerida riiklikku toetussüsteemi.

Majanduslikud seisukohad keskenduvad eelarvedistsipliinile, kuna 30 miljoni euro leidmine riigi eelarvestrateegia puhul on raske. Esile kerkib debatt universaalse toetuse ja sihtotstarbelise abi vahel, et vältida toetuse andmist neile, kes seda ei vaja.

Majanduslikud seisukohad puudutavad otseselt tasude reguleerimist ja sotsiaalset ümberjaotamist. Eelnõu toetajad soovivad vähendada vanemate rahalist koormust (10% piir), samas kui vastased (Lukas) rõhutavad hinnadiferentsi ja diapasooni säilitamise tähtsust konkurentsi ja väiksemate valdade toetamise eesmärgil.

Kultuuri käsitletakse olulise majandusharuna ja riigi ekspordina, mis näitab riigi talenti ja võimekust. Toetatakse investeeringuid kultuuriinfrastruktuuri, mis võimaldab rahvusvahelist koostööd, produktsioonide müüki ja renti, tagades seeläbi rahalise toetuse ja kasvu.

Majandusvaated rõhutavad kultuuri ja sporti kui olulisi majandusharusid, mis vajavad stimuleerimist. Kõneleja toetab eraraha kaasamist ja riigipoolsete motivaatorite loomist, et suurendada investeeringuid ja edendada majanduskasvu. Ollakse selgelt ettevõtlushuvide poolel, rõhutades ligi miljardi euro suurust investeerimispotentsiaali.

Majanduslik seisukoht on tugevalt suunatud hariduse väärtustamisele kui investeeringule, mis nõuab suuremaid riiklikke kulutusi. Toetatakse õpetajate palgatõusu ja tunnustatakse koalitsiooni pingutusi leida selleks vajalikud 18 miljonit eurot. Rõhutatakse vajadust tagada õpetajate järelkasv läbi parema tasustamise.

Haridust käsitletakse otseselt majandusharuna ja investeeringuna, mis on vajalik majanduskasvu tagamiseks. Rõhutatakse, et kvalifitseeritud tööjõu puuduse lahendamine on majanduslikult kriitiline. Toetatakse riiklikku panustamist õpetajate palgatõusu, pidades seda riigi prioriteediks ka ebakindlal ajal.

Majandusvaated on tugevalt suunatud kasvule, innovatsioonile ja eraraha kaasamisele kultuuri- ja spordivaldkonda, et tuua need majandusharuna täie potentsiaaliga areenile. Kõneleja vastandub riigipoolsele maksude uuesti maksustamisele ja ümberjaotamisele, leides, et need ei loo kasvuks vajalikke tingimusi. Ta pooldab finantsilist mehhanismi, mis motiveeriks ettevõtjaid panustama.

Majanduslik vaade toetab riiklike ressursside sidumist väliskaitsega, pakkudes välja konkreetse kulukohustuse (0,25% SKT-st) Ukraina abistamiseks.

Majanduslikud vaated puudutavad kõrghariduse rahastamise efektiivsust, rõhutades tulemusrahastuse kasutamist, et motiveerida ülikoole saavutama soovitud tulemusi. Konkreetselt arutati välistudengite osakaalu näitaja eemaldamist rahastuskomponentidest ja lühiajalise välismobiilsuse näitaja säilitamist tulemusrahastuses.

Majanduslik vaade rõhutab hariduse kui investeeringu olulisust, mis on riigile vajalik tarkade inimeste tagamiseks. Toetatakse õpetajate väärilist tasustamist ja kritiseeritakse teadmatusse investeerimist teistes suurtes valdkondades, kus summad on kordades suuremad kui hariduses arutatavad summad.