Istungi profiil: Kadri Tali
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-02-07
Poliitiline positsioon
Kõrghariduse valdkonnas on esile kerkinud vastandlikud seisukohad: EKRE fraktsioon rõhutab tugevalt eestikeelsete doktoritööde prioriteetsust rahvuskeele säilitamise nimel. Teised komisjoni liikmed (Sutrop, Kivi, Lukas) toetavad aktiivselt välismobiilsuse soodustamist tulemusnäitajate kaudu, et motiveerida üliõpilasi välismaal õppima. Poliitilised seisukohad on segu väärtuspõhisest (keeleküsimus) ja poliitikapõhisest (rahastamise mehhanismid) lähenemisest.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Osalejad näitasid üles asjatundlikkust kõrghariduse rahastamise mehhanismide ja tulemusnäitajate osas, eriti seoses välistudengite osakaalu ja üliõpilaste lühiajalise välismobiilsuse mõõtmisega. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja selgitas detailselt, kuidas rahastamise komponente on muudetud. Signe Kivi tõi näite Eesti Kunstiakadeemia partnerülikoolide süsteemist, demonstreerides praktilist teadmist õppekavade arendamisest.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on ametlik ja protseduuriline, kuna tegemist on Kultuurikomisjoni istungi kokkuvõttega täiskogule. Argumentatsioon on tasakaalukas, sisaldades nii poliitilisi seisukohti (Helle-Moonika Helme) kui ka tehnilisi selgitusi (Margus Haidak rahastamise kohta). Üldine toon on neutraalne ja keskendub faktide ning otsuste edastamisele.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster keskendub seadusandlikule tööle Kultuurikomisjonis, kus arutati fraktsiooni algatatud eelnõu ja valmistati ette ettekanne täiskogule. Kadri Tali roll oli komisjonipoolne ettekandja, kes edastas komisjoni otsused ja arutelu sisu. Aruanne hõlmas tegevusi, mis toimusid novembris 2023 ja mille ettekanne toimus veebruaris 2024.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis oli suunatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõule 291, mida Vabariigi Valitsus otsustas mitte toetada. Kultuurikomisjon lükkas eelnõu tagasi 8 poolt- ja 3 vastuhäälega, mis näitab selget enamuse vastuseisu eelnõu sisule. Kriitika oli poliitikapõhine, puudutades doktoritööde keele ja rahastamise küsimusi.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Komisjon näitas üles konsensuslikku lähenemist protseduurilistes küsimustes, määrates ettekandja ja päevakorra kuupäeva. Sisulistes küsimustes (eelnõu toetamine) jäi koostöö piiratuks, lõpetades selge hääletustulemusega, kus enamus oli eelnõu tagasilükkamise poolt. Tõnis Lukas pakkus kompromissi, et tuleks eemaldada formaalsed takistused eestikeelsetelt doktoritöödelt, isegi kui enamik jääb ingliskeelseks.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul kõrghariduspoliitikal ja rahvusvahelistumise aspektidel, nagu üliõpilaste välismobiilsus ja doktoritööde keel. Arutelu keskendus Eesti ülikoolide tegevusele ja rahastamisele, samuti viidati välisülikoolidele ja partnerülikoolide süsteemidele. Puuduvad viited konkreetsetele kohalikele või piirkondlikele teemadele Eestis.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated puudutavad kõrghariduse rahastamise efektiivsust, rõhutades tulemusrahastuse kasutamist, et motiveerida ülikoole saavutama soovitud tulemusi. Konkreetselt arutati välistudengite osakaalu näitaja eemaldamist rahastuskomponentidest ja lühiajalise välismobiilsuse näitaja säilitamist tulemusrahastuses.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on kõrgharidus ja rahvuskeele roll akadeemias, kus Helle-Moonika Helme rõhutab eestikeelsete doktoritööde olulisust, et vältida inglise keele vaikimisi töökeeleks muutumist. Teine oluline teema on üliõpilaste välismobiilsuse toetamine ja selleks vajalike õppekavade arendamine.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus oli kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõul 291, mille algatas EKRE fraktsioon ja mis puudutas doktoritööde keelt ja rahastamise näitajaid. Kultuurikomisjon oli eelnõu suhtes vastustaja rollis, otsustades teha täiskogule ettepaneku eelnõu tagasi lükata.
1 Analüüsitud kõnesid