Päevakorra profiil: Kadri Tali
Kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (291 SE) esimene lugemine
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline debatt keskendub kõrghariduse rahvusvahelistumise ja eestikeelsuse säilitamise tasakaalule, kus Helle-Moonika Helme esindab tugevat väärtuspõhist seisukohta eestikeelsete doktoritööde suunamise osas. Valitsus otsustas eelnõu mitte toetada, toetades samas lühiajalist välismobiilsust tulemusnäitajana. Tõnis Lukas esindas pragmaatilist seisukohta, toetades eestikeelsete doktoritööde formaalsete takistuste eemaldamist.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Poliitikud näitasid teadmisi kõrghariduse rahastamise komponentidest, eriti tulemusnäitajate osas, mis puudutavad üliõpilaste lühiajalist välismobiilsust. Arutelu oli detailne, käsitledes doktoritööde keelevaliku ja rahvusvahelistumise vahelisi seoseid, viidates ka praktilistele põhjustele, miks tudengid välismaale minna ei soovi. Margus Haidak selgitas ministeeriumi seisukohti statistika ja rahastamise komponentide osas.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne ja asjakohane, keskendudes poliitilistele ja regulatiivsetele argumentidele kõrgharidusseaduse muutmise üle, mis on tüüpiline komisjoni istungile. Kasutatakse loogilisi apelle, viidates nii teaduse rahvusteülesusele kui ka praktilistele näidetele (EKA süsteem). Helle-Moonika Helme rõhutas vajadust muuta mõtteviisi eestikeelsete doktoritööde suunas.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster piirdub osalemisega Kultuurikomisjoni istungil 21. novembril 2023, kus valmistati ette Kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Komisjon tegi konsensusliku otsuse määrata ettekandja ja hääletas seejärel eelnõu tagasilükkamise poolt. Kadri Tali määrati komisjonipoolseks ettekandjaks täiskogule.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis oli eelnõu algatajate (EKRE) ja Vabariigi Valitsuse seisukohtade vahel, kus valitsus otsustas eelnõu mitte toetada. Komisjon tervikuna asus eelnõu suhtes vastandlikule seisukohale, tehes ettepaneku see tagasi lükata 8 poolt- ja 3 vastuhäälega. Kriitika oli poliitika- ja väärtuspõhine, puudutades keelevalikut ja rahastamise põhimõtteid.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Komisjonis saavutati konsensuslik koostöö menetluslikes küsimustes, nagu ettekandja määramine ja eelnõu päevakorda võtmise ettepanek. Sisuline koostöö oli piiratud, kuna eelnõu tagasilükkamise ettepanek võeti vastu selge häälteenamusega, näidates erimeelsusi kõrghariduspoliitika suundades. Margit Sutrop ja Signe Kivi toetasid ministeeriumi seisukohti välismobiilsuse osas.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul kõrghariduspoliitikal ja rahvusvahelisel tasandil, käsitledes teaduse rahvuste- ja keelteülesust ning üliõpilaste välismobiilsust. Signe Kivi tõi näitena Eesti Kunstiakadeemia (EKA) loodud süsteemi, mis on riiklikul tasandil rakendatav näide. Puudub spetsiifiline regionaalne fookus.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad on seotud kõrghariduse rahastamise mehhanismidega, kus toetatakse tulemuspõhist rahastamist, mis motiveerib ülikoole suurendama üliõpilaste lühiajalist välismobiilsust. Rahastamise komponentidest on välja arvatud välistudengite osakaalu mõõtnud näitaja.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne küsimus on eesti keele positsioon doktoritöödes, kus Helle-Moonika Helme rõhutab vajadust muuta mõtteviisi eestikeelsete tööde suunas, vastandudes ingliskeelestumisele. Teine oluline teema on üliõpilaste välismobiilsuse toetamine, mida nähakse positiivse haridusliku suunana.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõul 291. Enamik komisjoni liikmeid tegutses eelnõu vastaste või tagasilükkamise toetajatena, samas kui Tõnis Lukas toetas regulatsioonide lisamise võimalust eestikeelsete tööde soodustamiseks.
1 Analüüsitud kõnesid