Kuude kaupa: Kristina Šmigun-Vähi

Kokku kuid: 14

Täielikult profileeritud: 14

10.2025

4 Sõnavõtud

Koostööstiil on konstruktiivne ja dialoogiline, pöördudes otse ministri poole ja tunnustades tema varasemat seisukohta ("Te ütlesite väga õigesti"). Eesmärk on lahendada probleem eelnõu raames, mis viitab valmisolekule seadusandlikuks koostööks.
06.2025

4 Sõnavõtud

Koostööstiil on konsensuslik ja kompromissile orienteeritud, rõhutades ühist vastuvõtmist. Koostööd tehti nii eelnõu algataja (Isamaa fraktsioon), Rahandusministeeriumi spetsialistide kui ka huvigruppidega (Audiitorkogu, Kaubandus-Tööstuskoda). Kõik muudatusettepanekud leidsid komisjonis konsensusliku toetuse ja algataja toetas neid.
05.2025

3 Sõnavõtud

Koostööstiil on konsensuslik ja pragmaatiline, rõhutades majanduskomisjoni üksmeelset otsust eelnõu menetlemisega edasi liikuda. Samuti on näha valmisolekut tehniliseks koostööks Rahandusministeeriumiga, et vajadusel muuta eelnõu tehniliselt korrektseks teisel lugemisel.
04.2025

4 Sõnavõtud

Andmed viitavad koostööle valitsuse liikmete ja ettekandjatega küsimuste esitamise kaudu. Mainitakse kuulumist majanduskomisjoni, mis eeldab tööd kolleegidega, kuid otsest erakondadevahelist või erakonnaülest koostööd ei kirjeldata.
02.2025

2 Sõnavõtud

Kõneleja viitab positiivsele koostööle Tallinna koalitsioonipartneritega, sealhulgas Reformierakonnaga, koolihoovide avamise projekti elluviimisel. Ta rõhutab spordi kontekstis erakondadeülese toetuse tähtsust, märkides, et "vahet pole, mis erakonnast sa oled, omadele hoiame alati pöialt."
12.2024

1 Sõnavõtud

Koostööstiil on tugevalt konsensuslik ja institutsioonidevaheline, rõhutades Majanduskomisjoni ja ministeeriumide (Rahandus-, Kaitseministeerium) ning Kaitseväe esindajate edukat koostööd. Kõik menetluslikud otsused ja muudatusettepanekud leidsid komisjoni konsensusliku toetuse, mis näitab avatust laiaulatuslikule koostööle. Koostöö hõlmab ka Vabariigi Valitsuse esindajaid.
10.2024

5 Sõnavõtud

Koostööstiil on konsensuslik ja kollegiaalne, rõhutades, et kõik menetluslikud otsused võeti komisjonis vastu ühehäälselt. Esineja teeb tihedat koostööd valitsuse ja ministeeriumi ametnikega, kelle selgitusi ja vastuseid ta edastab. Koostöö on suunatud eelnõu sujuvale menetlemisele.
09.2024

1 Sõnavõtud

Kõneleja viitab eelkõnelejale, märkides, et tema küsimus puudutab sama teemat, näidates sellega teadlikkust käimasolevast arutelust ja toetades teema jätkamist.
06.2024

2 Sõnavõtud

Koostööstiil näitab avatust institutsioonidevahelisele dialoogile ja lahenduste otsimisele, kuna kõneleja viitab Eesti Panga presidendi julgustusele esitada sama küsimus ka Finantsinspektsioonile. Eesmärk on leida ühine tee protsesside kiirendamiseks.
05.2024

3 Sõnavõtud

Koostöö osas rõhutatakse süstemaatilise tegutsemise vajadust kohalikul tasandil, kaasates omavalitsusi, kogukondi ja maakonna spordiliite. Kõneleja näeb maakonna spordiliite kui parima potentsiaaliga üleriigilist võrgustikku kohapealsete algatuste elluviimiseks. Koostöö fookus on organisatoorsel ja regionaalsel sünergial.
04.2024

4 Sõnavõtud

Kõneleja eelistab pragmaatilist koostööd ja raamistike loomist, väljendades heameelt, et riik ei ole muutustele vastu seisnud, vaid pingutab ja mõtleb asjad läbi. Stiil on küsitlev ja koostööle suunatud, otsides ettekandjatelt ja ministritelt lahendusi ning selgitusi riigipoolsete tegevuste kohta.
03.2024

3 Sõnavõtud

Kõneleja on koostööaldis, väljendades heameelt ministeeriumideülese töö üle laste ja noorte prioriteediks seadmisel. Ta esitab oma ettepanekud (nt magusate jookide keeld) pigem toetava ja suunava küsimusena, otsides ministrilt arvamust ja toetust.
02.2024

1 Sõnavõtud

Koostööstiil on viisakas ja lugupidav, pöördudes austusega nii istungi juhataja kui ka ettekandja poole. See viitab valmisolekule osaleda konstruktiivses dialoogis ja informatsiooni kogumises ettekande teemal.
01.2024

2 Sõnavõtud

Kõneleja toetab tugevalt pragmaatilist koostööd omavalitsuste vahel, eriti huvihariduse korraldamisel, nähes seda kui ressursside optimeerimise ja teenuste kättesaadavuse päästerõngast. Ta rõhutab, et vallad ei pea kõiki asju (ujulaid, uisuväljasid) ise tegema, vaid peaksid transporti kasutades jagama spetsialiste ja teenuseid.