Päevakorra profiil: Kristina Šmigun-Vähi
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Spordi tuleviku plaan: kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma" arutelu
2025-02-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on laste füüsilise ja vaimse tervise parandamisel ning liikumise prioriteediks seadmisel haridussüsteemis. Mõlemad kõnelejad kritiseerivad Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) suutmatust tagada piisav liikumisaeg koolides, rõhutades, et see on rahva elujõulisuse ja tuleviku strateegiline küsimus. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised (tervis, rahva püsimajäämine) ja nõuavad poliitika kiiret muutmist.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad on asjatundlikud haridussüsteemi korralduse osas, teades liikumisõpetuse tundide arvu ja koolide autonoomia määra (30% valikuvabadus). Eriti kõneleja B näitab teadmisi rahvatervise strateegiatest (Spordipoliitika põhialused 2030) ja tippspordi motivatsioonilisest rollist, kasutades isiklikku tausta olümpiavõitjaks pürgimisest. Nad toovad esile laste tervisenäitajate halvenemise, nutisõltuvuse ja valesti valitud toidu probleemid.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja A stiil on kriitiline ja keskendub poliitika ebaõnnestunud rakendamisele ja konkreetsetele tundide arvudele. Kõneleja B kasutab inspireerivat ja isiklikku tooni, rõhutades isiklikku tahet ja eeskuju, ning tasakaalustab loogilisi argumente emotsionaalsete mälestuste ja metafooridega (nt püramiidi vundament). Kõneleja B lõpetab otsese üleskutsega minna liikuma ja metsa.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed viitavad osalemisele riikliku tähtsusega küsimuse arutelul parlamendis. Kõneleja B viitab varasemale edukale tegevusele ja poliitilise lubaduse täitmisele kohalikul tasandil (Tallinna koolihoovid avatuks), mis näitab aktiivsust nii seadusandlikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumile, keda süüdistatakse liikumise ebapiisavas prioriseerimises ja koolidele selgete juhiste andmata jätmises. Lisaks kritiseeritakse koole, kes piiravad laste loomulikku liikumisvajadust vahetundides, kartes õnnetusi, ning mugavust armastavaid inimesi, kes eelistavad telekat vaadata.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja B viitab edukale koostööle Tallinna koalitsioonipartneritega (Reformierakond ja teised) koolihoovide avamise projekti teostamisel. Üldiselt rõhutatakse spordi kontekstis erakondadeülese toetuse olulisust, märkides, et "omadele hoiame alati pöialt."
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kuigi fookus on riiklikul haridus- ja spordipoliitikal, tuuakse positiivse näitena esile Tallinna linna algatus koolihoovide avamiseks, mis oli teostatud Reformierakonna ja koalitsioonipartnerite võimuletulekul. Mainitakse ka 129 hooldatud terviserada üle Eesti.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on laste ja noorte vaimse ning füüsilise tervise kriis, mida seostatakse nutisõltuvuse ja vähese liikumisega. Tervist ja füüsilist tugevust käsitletakse kui strateegilist sotsiaalset prioriteeti, mis tagab Eesti rahva elujõulisuse. Hariduse kaudu püütakse luua tarku ja elujõulisi inimesi, kes teavad oma tervise eest hoolt kanda.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on olemasolevate poliitikate (nt liikumisõpetus, Spordipoliitika põhialused 2030) sisu ja rakendamise parandamisel. Kõneleja A nõuab ministeeriumilt konkreetseid juhiseid liikumise prioriseerimiseks, samas kui kõneleja B rõhutab, et riik peaks positiivselt nügima (nt tund värskes õhus iga päev) tervislikumate harjumuste suunas.
2 Analüüsitud kõnesid