Istungi profiil: Margit Sutrop
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-02-26
Poliitiline positsioon
Poliitik toetab uue teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse eelnõu, rõhutades vajadust tagada teaduseetika kooskõlastus ja teadusasutuste (eriti Eesti Teadusagentuuri) autonoomia poliitilise sekkumise eest. Ta on mures rahastamise stabiilsuse ja finantsilise jätkusuutlikkuse pärast, eriti seoses infrastruktuurikulude katmise ja teaduskulude mõõtmise ebaselgusega. Tema poliitiline raamistik on tugevalt poliitika- ja süsteemipõhine, keskendudes regulatsioonide vähendamisele ja usalduse suurendamisele süsteemi vastu.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Poliitik demonstreerib sügavat asjatundlikkust teadus- ja arendustegevuse korralduses, rahastamisskeemides (sh baasfinantseerimise garantiid, tegevustoetused ja osakaalud) ning teaduseetika regulatsioonides. Ta kasutab tehnilist terminoloogiat, viitab seaduse paragrahvidele ja varasemale seadusloome ajaloole, tuues esile detailseid probleeme (nt 3000 euro suuruse summa fikseerimine, alusuuringu definitsiooni laiendamise vajadus). Ta on teadlik andmekaitse üldmääruse rakendamisega seotud raskustest teadusuuringutes.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on väga formaalne, analüütiline ja detailirohke, keskendudes loogilistele argumentidele ja seadusloome protseduuride täpsele kirjeldamisele. Kõneleja esitab küsimusi ja muresid (nt autonoomia ja jätkusuutlikkuse osas) mõõduka, kuid kindla tooniga, vältides emotsionaalseid üleskutseid. Ta kasutab rahvusvahelisi võrdlusi (USA, Helsingi Ülikool) argumentide tugevdamiseks ja struktureerib oma ettekande põhjaliku komisjoniistungite kokkuvõttena.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Poliitik on aktiivne Kultuurikomisjoni liige, esitades täiskogule põhjalikke ettekandeid komisjoni arutelude ja menetluslike otsuste kohta. Ta viitab mitmetele komisjoni istungitele (20. jaanuar, 18. veebruar) ning hiljutisele (eile) Arenguseire Keskuse ülevaate kuulamisele, näidates regulaarset osalemist seadusloome protsessis.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud potentsiaalse poliitilise sekkumise vastu teaduse autonoomiasse, viidates Ameerika kogemusele ja ühe kolleegi arvamusele valede teemade rahastamisest. Eriti kritiseeritakse Rahandusministeeriumi suutmatust välja töötada süsteemi teaduskulude mõõtmiseks, mis takistab 1% teadusrahastuse kokkuleppe täpset hindamist. Samuti tuuakse välja ministeeriumide (nt MKM) vastuseis HTM-i pädevusele kehtestada teadusprojektidele ühtseid kvaliteedi- ja eetikakriteeriume.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Poliitik rõhutab konsensust juhtivkomisjonis menetluslike otsuste tegemisel (nt eelnõu päevakorda võtmine ja esimese lugemise lõpetamine). Ta näeb vajadust tihendada koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Andmekaitse Inspektsiooni/Justiitsministeeriumi vahel, et lahendada andmepõhise poliitika ja uuringute tegemise probleeme. Ta tunnistab, et ministeeriumidevahelised konfliktid (teaduse kvaliteedi juhtimise osas) vajavad lahendamist Riigikogu tasandil.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul teadus- ja arendustegevuse süsteemil ning selle institutsioonidel (ETAG, KBFI, Tartu Ülikool). Kasutatakse rahvusvahelisi näiteid (USA, Helsingi Ülikool) teaduse autonoomia ja rahastamise küsimustes, et tugevdada argumente Eesti süsteemi kuulikindlaks muutmise vajaduse kohta.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Poliitik keskendub teaduse finantsilisele jätkusuutlikkusele, toetades stabiilsusmehhanisme (nt 85% garantii) ja suuremat finantsautonoomiat teadusasutustele. Ta on mures inflatsiooni mõju pärast fikseeritud rahasummadele ja rõhutab alusuuringute piisava rahastamise tähtsust, et tagada innovatsioonipotentsiaal ja vältida "lillepeenra" kuivamist. Ta toetab 1% teadusrahastuse kokkulepet, kuid juhib tähelepanu selle mõõtmise puudulikkusele.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Olulisel kohal on teaduseetika (sh inimuuringute eetika komitee loomine ja rahastamine) ning rahvusteaduste (Eesti ajalugu, keeleteadus jne) toetamine, millele peab minema vähemalt 5% baasfinantseerimisest. Samuti rõhutatakse andmepõhise poliitika vajalikkust sotsiaalsete probleemide (nt õpetajate järelkasv ja haridusele juurdepääs) lahendamisel, märkides andmete kättesaadavuse raskusi.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine fookus on teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAIKS) menetlemisel, kus poliitik tegutseb juhtivkomisjoni esindajana. Ta on seaduse toetaja, kuid rõhutab vajadust lahendada teise lugemise eel rahastamise osakaalude, autonoomia tagamise ja ministeeriumidevahelise pädevuse küsimused. Ta on seotud eelnõu edasiviimisega täiskogule konsensusliku otsusega.
7 Analüüsitud kõnesid