Istungi profiil: Margit Sutrop
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-12-04
Poliitiline positsioon
Tugev toetus alusharidusseaduse eelnõule, rõhutades selle vajalikkust kvaliteedi tõstmiseks, eestikeelsele haridusele üleminekuks ning lastehoiu integreerimiseks ühtsesse haridussüsteemi. Poliitiline positsioon on selgelt poliitika- ja väärtuspõhine, seostades alushariduse edu Eesti PISA tulemustega ja rõhutades Reformierakonna rõõmu seaduse vastuvõtmise üle. Kõige saledam teema on võrdsuse printsiibi kaitsmine diskrimineerimise eest keele alusel.
17 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab sügavat asjatundlikkust alushariduse seadusandluse, rahastamise (konkreetsed eurosummad, nt KOV-ide panus 390 miljonit eurot) ja pedagoogiliste standardite osas. Tugineb isiklikule 15-aastasele kogemusele lasteaedade analüüsimisel ja viitab Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektidele ning värskelt ilmunud raamatule "Hea lasteaia käsiraamat". Kasutab täpseid tehnilisi termineid (kvalifikatsiooninõuded, toidukulu päevamaksumuse otsustustasand) ja viitab seaduse paragrahvidele.
17 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt formaalne, protseduuriline ja detailirohke, keskendudes muudatusettepanekute ja komisjoni arutelude neutraalsele ettekandmisele. Kasutab palju loogilisi argumente, viiteid põhiseadusele ja statistikat, et põhjendada komisjoni otsuseid. Lõpetab optimistliku ja kiitva tooniga Eesti alushariduse taseme ja PISA edu suhtes, rõhutades samas koostöö vajalikkust.
17 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Iseloomulik on intensiivne seadusandlik töö Kultuurikomisjoni ettekandjana, mis hõlmas mitmeid istungeid (11. juuni, 8. oktoober, 19. november, 2. detsember) eelnõu teiseks lugemiseks. Rõhutab põhjalikku huvirühmade kaasamist ja ministeeriumiga koostööd, samuti viitab varasemale kahele aastale Ida-Virumaa lasteaedade toetamisel.
17 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis oli Isamaa fraktsiooniga, kelle muudatusettepanekud eesti kodukeelega laste rühmade eraldamiseks lükati tagasi. Kriitika oli poliitika- ja õiguslikupõhine, väites, et Isamaa ettepanekud tooksid kaasa põhiseadusega vastuolus oleva segregatsiooni ja diskrimineerimise keele alusel. Samuti kritiseeriti Isamaa ettepanekut muusika- ja liikumisõpetajate kvalifikatsiooninõuete osas, mis hääletati komisjonis maha.
17 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Väga koostööaldis stiil, eriti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsuste liitudega (Eesti Linnade ja Valdade Liit, Tartu Linnavalitsus). Rõhutab, et leiti konsensuslikud lahendused KOV-ide jaoks kriitilistes küsimustes, nagu menetlustähtajad ja toidukulu päevamaksumuse otsustustasand. Mainib ka püüdlusi Isamaa ettepanekuid seadusesse vormida, kuigi need lõpuks tagasi lükati.
17 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul seadusandlusel, kuid rõhutatakse kohalike omavalitsuste (KOV-ide) üüratut rahalist panust ja nende vajadustega arvestamist. Eraldi tuuakse esile Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja Tartu Linnavalitsuse seisukohad, millega arvestati. Lisaks mainitakse isiklikku kogemust Ida-Virumaa lasteaedade toetamisel eestikeelsele haridusele üleminekul.
17 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Keskendub alushariduse rahastamisele, tuues esile kohalike omavalitsuste (KOV-ide) suure panuse (peaaegu 390 miljonit eurot) ning vanemate ja riigi toetuse suhtelise väiksuse. Toetab KOV-ide autonoomiat toidukulu päevamaksumuse kehtestamisel, arvestades lasteaedade erinevaid majandamisviise ja hanketeenuste sõltuvust.
17 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on eestikeelsele haridusele üleminek, rõhutades samas põhiseaduslikku võrdsuse printsiipi ja diskrimineerimise vältimist keele alusel. Toetab kvalifikatsiooninõuete tõstmist ja lastehoiu integreerimist haridussüsteemi, et tagada võrdsed võimalused kõigile lastele, eriti raskema sotsiaal-majandusliku taustaga peredest.
17 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) teise lugemise lõpetamisel ja selle suunamisel lõpphääletusele 11. detsembril. Rõhutab saavutatud edu lastehoiu ja lasteaia töökorralduse võrdsustamisel, kvalifikatsiooninõuete kehtestamisel ning lastehoiu üleviimisel Sotsiaalministeeriumi alluvusest Haridus- ja Teadusministeeriumi alla.
17 Analüüsitud kõnesid