Kuude kaupa: Margit Sutrop
Kokku kuid: 16
Täielikult profileeritud: 16
10.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust kõrghariduse rahastamise osas, kasutades täpseid statistilisi andmeid ja tehnilisi termineid. Ta viitab konkreetsetele numbritele (10,6% kasv, 13,7 miljonit doktoriõppeks, 6 miljoni langus) ja poliitilistele kokkulepetele (15% kokkulepe). Erialane fookus on hariduse eelarve ja üliõpilaste sotsiaalmajanduslik toimetulekutoetuse süsteem.
06.2025
10 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust bioeetika ja meditsiini (patsiendi autonoomia, heategemine, mittekahjustamine, palliatiivravi) ning teaduskorralduse ja -filosoofia (TAIKS, teadlase definitsioon, Frascati Manual) valdkonnas. Kasutab tehnilist terminoloogiat ja viitab ekspertrühmade tööle, olles ise ka haigla eetikakomitee liige. Annab detailseid ülevaateid seaduseelnõude menetlemise protseduuridest ja definitsioonide täpsustamisest.
05.2025
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust kohtusüsteemi reformi (tehisaru rakendamine, kohtujuristide puudus) ja kõrghariduse strateegilise planeerimise valdkonnas. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "rakenduskõrgharidus" ja viidatakse konkreetsetele analüüsidele (Jaak Aaviksoo analüüs) ning protsentuaalsetele eesmärkidele (40% kõrgharidusest).
04.2025
7 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust meditsiinieetika ja tervishoiuõiguse valdkonnas, viidates oma kogemusele kahe suure haigla (kliinikumi ja PERH-i) eetikakomitee liikmena ning detailsele teadmisele seaduseelnõu ajaloost ja printsiipidest. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat (palliatiivravi, autonoomia, paternalistlik meditsiin) ja tunneb hästi tehisintellekti mõju kultuuripärandile ja loomevaldkonnale (autoriõigused, digiteerimine).
03.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi teadus- ja arendustegevuse (T&A) rahastamise, kõrgharidusreformide ja tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu alal. Kasutatakse konkreetseid statistilisi andmeid (nt 0,2% SKT lünk, 1/11 projektikonkurss, 200 miljardit EL-i AI-le) ning viidatakse seaduseelnõudele (TAIKS) ja spetsiifilistele ettevõtetele (MindTitan). Ekspertiis hõlmab ka rahvusvaheliste teadusrahastuse mudelite ja ohtude tundmist.
02.2025
9 Sõnavõtud
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust teaduspoliitika ja kõrghariduse valdkonnas, käsitledes detailselt rahastamise osakaalusid, infrastruktuuritoetusi ja teaduseetika komitee loomist. Eraldi rõhutatakse andmepõhise poliitika kujundamise takistusi, mis on seotud Andmekaitse Inspektsiooni ja GDPR-i tõlgendamisega. Samuti on esile toodud teadmised sporditeaduse ja noortesporti toetavate programmide kohta, tuues näiteks Tartu Ülikooli liikumislabori.
01.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi seadusloome protseduuridest ja teaduspoliitikast, olles kursis muudatusettepanekute esitamise tähtaegadega. Ekspertiis hõlmab teadus- ja arendustegevuse rahastamist, akadeemilist autonoomiat ning teaduspõhist poliitikanõustamist. Mainitakse spetsiifilisi teemasid nagu OECD viimane raport, rahvusteaduste finantseerimine ja doktoriõppe eestikeelsus.
12.2024
21 Sõnavõtud
Kõnelejal on väga tugev asjatundlikkus alushariduse, lasteaedade korralduse ja seadusloome protseduuride alal, tuginedes 15-aastasele kogemusele ja akadeemilisele tööle (nt "Hea lasteaia käsiraamat", Jaak Aaviksoo raport). Ta kasutab konkreetseid statistilisi andmeid alushariduse rahastamise (KOV-ide panus ~390 miljonit eurot, 500 eurot lapse kohta kuus) ja PISA uuringute tulemuste kohta, et oma seisukohti põhjendada.
11.2024
13 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid ja viidates seaduste muudatuste detailidele (nt eestseisus, peasekretäri nõuded). Ta toetab oma seisukohti statistiliste andmetega, tuues esile murettekitavaid arve (nt et iga viies noor on ilma keskhariduseta) ning viitab teaduskirjandusele koolist väljalangemise põhjuste analüüsimisel.
09.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse ja kaitsetööstuse arendamise teemadel, rõhutades teadusasutuste ja teadusmahukate ettevõtete kaasamist innovatsiooni. Teine tugev teema on hariduspoliitika, eriti mikrokraadide regulatsiooni ja nende tunnustamise küsimused tööturul. Ta rõhutab nii tehnoloogilist kui ka sotsiaal- ja humanitaarteaduste panust kaitsetahte tekitamisse.
06.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab tehnilist asjatundlikkust TAI rahastamise ja arvestusstandardite osas, viidates Frascati käsiraamatule, Statistikaameti andmetele ja konkreetsetele protsentidele (0,77% vs 1%). Samuti on tal isiklik nõustamiskogemus Gruusias kõrghariduse, teaduse ja väärtusarenduse valdkonnas. See annab talle autoriteedi nii eelarveküsimustes kui ka rahvusvahelises diplomaatias.
05.2024
9 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, eriti alushariduse rahastamise ja struktuurireformide osas, viidates Jaak Aaviksoo analüüsile ja PISA testi edule. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "diferentseerimisfond" ja "maksuküür" ning esitab detailseid ülevaateid Kultuurikomisjoni aruteludest, näidates protseduurilist autoriteeti.
04.2024
7 Sõnavõtud
Kõrge asjatundlikkus haridus- ja regionaalpoliitika rahastamismehhanismides, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "tagamaalisuse koefitsient" ja "väikekoolide meede" ning esitades konkreetseid eelarvenumbreid (nt 2,4 miljonit eurot algkooli toetuseks). Näidatakse teadmisi ka kommunikatsiooniteaduses, arutades info hankimise viise (Google, TikTok) ja ministeeriumide kodulehtede funktsiooni kriisiolukorras. Lisaks on teadmisi teaduse rahastamise (humanitaarteadused, ETAG-i grandid) ja seadusloome protseduuride vallas.
03.2024
6 Sõnavõtud
Kõneleja näitab detailset asjatundlikkust hariduspoliitikas, tuues esile matemaatikaõpetajate kvalifikatsiooni andmeid ja väljalangevuse probleemi. Samuti on tal teadmisi energeetikast (võrkude stabiliseerimine, salvestustehnoloogiad, viidates professor Lustile) ja tervishoiu tööjõu planeerimisest. Asjatundlikkust toetab konkreetsete numbrite ja prognooside kasutamine, kirjeldades puudust psühhiaatrite ja radioloogide osas.
02.2024
10 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust kõrghariduspoliitika ja teaduse rahastamise valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid (nt baasfinantseerimine, konkurentsipõhine rahastus, ESI andmed) ja statistikat (nt 70% töötavaid tudengeid, 1/11 edukat granti). Ta on võimeline detailidesse laskudes selgitama õppekavade keelepiiranguid (magistri- vs doktoriõpe) ja teadusmonograafiate hindamise probleeme. Samuti on tal teadmisi välispoliitika ja majandusdiplomaatia teemadel (Eesti-Hiina strateegia, Venemaa kriminaalasjad).
01.2024
7 Sõnavõtud
Kõnelejal on kõrge asjatundlikkus haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas, kasutades ulatuslikult andmeid ja rahvusvahelisi võrdlusi. Ta viitab spetsiifilistele mõõdikutele (Essential Science Indicators, PISA uuringud) ja akadeemikutele (Jüri Allik, Marek Tamm), et toetada väiteid Eesti teadusrikkusest ja akadeemilise personali vananemisest. Samuti demonstreerib ta ajaloolist teadmist Eesti hariduse algusaegadest (Ignatsi Jaak, Forselius).