Päevakorra profiil: Margit Sutrop

Peaministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sh ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas)

2025-03-11

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt teadus- ja kõrghariduse rahastamise ning arendamise poolt, rõhutades nende valdkondade prioriteetsust valitsuse tegevuses. Peamised eesmärgid on bürokraatia vähendamine, stabiilse baasrahastuse tagamine ning Euroopa Liidu vahendite maksimaalne Eestisse toomine. Kõneleja toetab 1% teadusleppe täitmist ja kõrghariduse rahastamise kokkulepitud kasvu. Poliitiline raamistik on tugevalt poliitika- ja reformipõhine.

4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust teadus- ja arendustegevuse (TAI) rahastamise, korralduse ja õigusruumi teemadel. Kasutatakse konkreetseid näitajaid (nt 1% teaduslepe, 0,2% SKT väljamaksete lünk, projektide edukuse määr) ning viidatakse spetsiifilistele seaduseelnõudele ja fondidele (TAIKS, Horizon, Marsden Fund). Eraldi tuuakse välja tehisintellekti (AI) rakendamise ja rahastamise detailid Eestis ja Euroopa Liidus.

4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, detailirohke ja murelik, rõhutades vajadust kiireteks süsteemseteks parandusteks. Kõne on üles ehitatud loogilistele argumentidele, esitades neli konkreetset parandusvaldkonda ja toetades neid nii statistika kui ka konkreetsete näidetega erasektorist (MindTitan) ja akadeemilisest ringkonnast. Toon muutub hoiatavaks, kui käsitletakse akadeemilise vabaduse piiramise ohtu.

4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivselt seotud seadusandliku tööga (TAIKS eelnõu) ja viitab osalemisele eri sihtgruppide kuulamistel kultuurikomisjonis. Mainitakse ka varasemat koostööd Kõrgharidustoetusrühma, Eesti Keele Instituudi ja AI tippkeskusega konverentsi korraldamisel. See viitab regulaarsele suhtlusele nii akadeemiliste ringkondade kui ka erasektoriga.

4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev vastuseis on suunatud akadeemilist vabadust piiravatele poliitilistele sekkumistele, hoiatades EKREIKE valitsuse ja Donald Trumpi eeskujul teaduse autonoomia piiramise eest. Kriitikat pälvib ka bürokraatia, mis takistab keskmise suurusega AI-projekte, ning ministeeriumide kaudu jagatava teadusraha ebakvaliteetne ja killustatud korraldus.

4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab koostööd ülikoolide, teadusasutuste ja erasektori vahel, tuues esile vajaduse ministeeriumideülese koordineerija järele TAI rahastamisel. Toetatakse valitsuse välja öeldud uusi suundi (Kristen Michal) ja viidatakse koostööle Tartu Ülikooli arendusprorektori Tõnu Eskoga.

4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklik (Eesti majanduse arendamine, eestikeelne tehisaru) ja rahvusvaheline (EL tõukefondid, Horizon, 200 miljardit AI-le). Regionaalset rõhuasetust ei ole, kuid mainitakse konkreetseid Eesti institutsioone nagu Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut.

4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on suunatud teaduspõhisele kasvule ja süvatehnoloogia arendamisele, toetades 500 süvatehnoloogilise ettevõtte loomise eesmärki 2030. aastaks. Eelistatakse regulatiivsete takistuste eemaldamist (bürokraatia, projektipõhisus) ja õigusruumi korrastamist, et soodustada ülikoolide ja erasektori koostööd ning tõsta erasektori kulutusi teadusele.

4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest keskendutakse hariduse ja akadeemilise järelkasvu tagamisele, rõhutades, et ebastabiilne rahastus pärsib noorte huvi teadlaseks õppimise vastu. Tugevalt kaitstakse akadeemilist vabadust ja ülikoolide autonoomiat poliitilise sekkumise eest.

4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) eelnõul, mille eesmärk on TAI parem korraldamine ja bürokraatia vähendamine. Oluliseks peetakse ka korruptsioonivastase seaduse muutmist, et lubada avalik-õiguslikel ülikoolidel ja nende töötajatel lihtsamalt osaleda süvatehnoloogiliste ettevõtete loomises.

4 Analüüsitud kõnesid