Kuude kaupa: Kalev Stoicescu

Kokku kuid: 15

Täielikult profileeritud: 15

10.2025

2 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsuse rahastamispoliitikale, mis on andnud sõjalisele kaitsele sadu miljoneid lisasummasid, jättes samal ajal elanikkonnakaitse ebapiisava rahastuse juurde. Vastuseis on poliitikapõhine ja keskendub prioriteetide seadmisele riigikaitsespektri ulatuses.
09.2025

17 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud peamiselt Venemaale, keda nimetatakse "agressoriks" ja "kiskjaks", kes peab Lääne vastu psühholoogilist sõda. Siseriiklikult kritiseerib üht nimetamata erakonda, kes "annab endast parima Eesti riigikaitse mittetugevdamise nimel," mis viitab teravale poliitilisele vastuseisule kaitseküsimustes. Nõuab Kaitseministeeriumilt Riigikontrolli kriitika tõsist võtmist ja puuduste viivitamatut kõrvaldamist.
06.2025

4 Sõnavõtud

Peamine vastuseis on suunatud Moskva Patriarhaadile ja selle Eesti haru juhtidele, keda süüdistatakse otseses allumises Putini kuritegelikule režiimile ja FSB-le. Kriitika on intensiivne, ideoloogiline ja julgeolekupõhine, väites, et alluvus Moskvale ei ole usuvabadus, mida Eesti peaks kaitsma. Kõneleja kritiseerib Piiskop Danieli räigete ja valelike süüdistuste esitamise eest Eesti riigi vastu ÜRO ja USA ees.
05.2025

4 Sõnavõtud

Peamine vastane on Venemaa Föderatsioon ja selle agressioon, mis on otsuse taganemise peamine põhjus. Kõneleja tunnistas, kuid lükkas tagasi Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja ICBL-i humanitaarsed kaalutlused, kes püüdsid veenda Eestit konventsioonist mitte taganema. Kriitika rahvusvahelistele huvigruppidele oli poliitiliselt põhjendatud, seades riikliku julgeoleku humanitaarsetest kaalutlustest ettepoole.
04.2025

1 Sõnavõtud

Puuduvad andmed. Kõneleja ei kritiseeri otseselt vastaspoolt ega poliitilisi rühmitusi, vaid esitab küsimuse õiguskantsleri poolt välja toodud aspekti kohta.
03.2025

2 Sõnavõtud

Peamine vastasseis on suunatud Venemaa kui "sariagressorriigi" tegevuse vastu, rõhutades vajadust panna ta vastutama kuritegude eest ja pidurdada tema sõjamasinat. Sisepoliitiliselt kritiseeritakse eelnõu 563 SE mitte sisu, vaid menetlusliku pädevuse ja ebamõistliku indekseerimise metoodika tõttu. Kriitika on poliitikapõhine ja suunatud lahenduse kvaliteedile.
02.2025

8 Sõnavõtud

Peamine vastasseis on suunatud Venemaa kui sariagressori ja tema poliitiliste tööriistade (Moskva patriarhaat) vastu, keda peetakse FSB-st läbi imbunud ohuks. Kriitika on ideoloogiline ja julgeolekupõhine, süüdistades vastaseid ebademokraatlike tingimuste loomises. Samuti kritiseeritakse neid, kes väidavad, et agressorriikide kodanikud Eestis on lojaalsed, nimetades selliseid väiteid "hämaks" ja "naeruväärseks".
01.2025

9 Sõnavõtud

Kõige teravam kriitika on suunatud Isamaa fraktsiooni esitatud eelnõule 540 OE, mida peetakse ennatlikuks ja mille rahastamisettepanekuid (EL fondid, CO2 tulu) nimetatakse ebarealistlikeks. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades opositsiooni fookuse kaotamises ning viidates varasemale sarnase eelnõu tagasivõtmisele. Välispoliitikas kritiseerib ta teravalt Gruusia Unistuse valitsust inimõiguste rikkumise ja Venemaale meelepärase poliitika ajamise eest.
12.2024

8 Sõnavõtud

Opositsiooni suhtes on seisukoht teravalt kriitiline, eriti nende üheksa parlamendiliikme osas, kes hääletasid NATO kollektiivkaitse eelnõu 485 vastu, nimetades seda Eesti riigi kaitse vastaseks hääletuseks. Ta süüdistab opositsiooni ka selles, et nad esitavad korduvaid küsimusi ja ei taha selgitusi kuulda võtta, võrreldes neid kurtide kõrvadega.
11.2024

2 Sõnavõtud

Andmeid ebapiisavalt.
10.2024

3 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud Venemaa riigile ja selle ajaloolistele ning praegustele juhtidele (Tsaari-Venemaa, Stalin, Beria) seoses Krimmi tatarlaste tagakiusamise ja Ukraina okupeerimisega. Venemaa poliitikat nimetatakse kuritegelikuks, genotsiidiks ja õudust tekitavaks. Kodumaiseid poliitilisi vastaseid otseselt ei kritiseerita, vaid tunnistatakse, et kaitseinvesteeringutele eelnes põhjalik debatt, mis on demokraatlikus riigis loomulik.
09.2024

5 Sõnavõtud

Peamine vastane on agressiivne ja vaenulik Venemaa, kelle tegevust (hübriidrünnakud, provokatsioonid, sabotaaž) kirjeldatakse mastaapse ja intensiivsena. Kriitika on suunatud ka sisemistele julgeolekuohtudele, nagu agressorriikide kodanike valimisõigus kohalikel valimistel ja Moskva patriarhaadile alluv kirik, mis ei ole Moskvast lahti öelnud. Kriitika on poliitika- ja julgeolekupõhine ning intensiivne.
05.2024

5 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud varasematele valitsustele, kes tegid 2019. ja 2022. aastal majanduslikult valesid ja ülipopulistlikke otsuseid. Lisaks esitab ta kaudset kriitikat praeguse valitsuskoalitsiooni suunas, küsides, mida nad teevad eelarve tasakaalustamisel ebapiisavalt. Rahvusvaheliselt on vastane Venemaa, kelle majanduse nõrgestamist peab ta esmatähtsaks.
03.2024

1 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud Venemaa Föderatsiooni ja Vladimir Putini režiimi vastu, mida nimetatakse kuritegelikuks diktatuuriks ja ebainimlikuks. Kriitika on intensiivne ja väärtuspõhine, keskendudes valimiste ebaaususele ja riigivalitsemise õudustele. Kõneleja kasutab Venemaa liidri kohta terminit "tsaar Putin".
02.2024

3 Sõnavõtud

Peamine vastane on Putini Venemaa, keda kirjeldatakse kui revanšistlikku ja impeeriumi ambitsioonidega riiki, mis kasutab toorest jõudu ja džungliseadusi. Kriitika on äärmiselt intensiivne ja moraalselt hukkamõistev, keskendudes sõjakuritegudele ja genotsiidile Ukraina laste vastu. Konkreetselt nimetatakse ja hukka mõistetakse Putin ja Maria Lvova-Belova.