Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Poliitiline seisukoht on tugevalt suunatud agressorriigi kodanike valimisõiguse piiramisele Eestis, millega kõneleja väljendab selget nõusolekut. Samas väljendab kõneleja muret selle poliitika sotsiaalsete tagajärgede pärast, viidates võimalikule Eesti patriootide eemaletõukamisele, mis näitab väärtuspõhist lähenemist julgeoleku ja integratsiooni tasakaalustamisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, mis puudutab sotsiaalteenuste kättesaadavust maapiirkondades puudega laste vanematele. Samuti väljendatakse vastuseisu uutele direktiividest tulenevatele regulatsioonidele, pidades neid liigseks bürokraatiaks ja üle reguleerimiseks. Kriitika on suunatud poliitika rakendamise ebaefektiivsusele ja konsultatsioonide puudumisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse perepoliitika kärbete suhtes, eriti enne vastava analüüsi valmimist. Peamised teemad on demograafiline kriis (sündimuse madal tase) ja puuetega laste toetuste vähendamine. Poliitiline raamistik on väärtuspõhine, lähtudes rahvusriigi huvidest ja perede turvatundest, vastandudes vasakliberaalsele ideoloogiale.

Poliitiline seisukoht keskendub vajadusele karmistada riiklikku kontrolli taksonduses, et võidelda illegaalse tööjõu ja ebaausa konkurentsiga. Kõneleja kritiseerib valitsuse seisukohta, et vastutus lasub ainult ettevõtjatel, nõudes riigilt aktiivsemat sekkumist turu korrastamisse. Seisukoht on tugevalt suunatud regulatsioonide tõhustamisele ja täitmise kontrollimisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes soolise identiteedi küsimustele ja vastuseisule nende teemade "turundamisele" noorte seas. Kõneleja seab kahtluse alla poliitilise konsensuse olemasolu nii Eestis kui ka maailmas, rõhutades, et puudub piisav poliitiline debatt. Peamine rõhk on suunatud potentsiaalsele kahjule, mida need teemad võivad areneva närvisüsteemiga koolinoortele põhjustada.

Üks kõneleja väljendab tugevat vastuseisu automaksule, rõhutades selle negatiivset mõju suurperedele ja maapiirkondade elanikele, seades kahtluse alla valitsuse tegevuse ja vihjates vajadusele valitsuse kukkumiseks. Teine kõneleja täidab juhtivkomisjoni aseesimehena protseduurilist rolli, toetades ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemist, keskendudes poliitika asemel menetluse raamistikule.

Poliitiline fookus on riigikaitse juhtimisel ja valitsuspartei (Reformierakond) otsuste kritiseerimisel. Kõneleja väljendab tugevat nördimust Kaitseliidu juhi ootamatu tagasiastumise üle ja süüdistab eliiti onupojapoliitilises käitumises. Ta positsioneerib end rahva poolel seisjana, tunnustades "populismi" kui eliidi hukkamõistu. Seisukoht on tugevalt kriitiline valitsuse juhtimisstiili suhtes riigikaitse küsimustes.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, keskendudes konkreetsele eelarvekärpele ja selle negatiivsele mõjule. Peamine rõhuasetus on poliitika tulemuslikkusel, eriti seoses 101 000 euro suuruse huviringitoetuse kaotamisega, mis saadab riigi poolt vastakaid signaale laste vaimse tervise teemal. Kõneleja nõuab toetuse taastamist.

Poliitiline positsioon keskendub tugevale kriitikale Riigikogu käitumiskultuuri ja debati taseme suhtes. Kõneleja rõhutab poliitika arusaadavuse ja rahvale selgitamise vajadust, vastandudes valitsuse üleolevale hoiakule. Positsioon on väärtuspõhine, rõhutades aumehelikkust ja vajadust kuulata nii rahvast kui ka opositsiooni.

Poliitiline positsioon on kriitiline valitsuse energiapoliitika lubaduste suhtes, eriti taastuvenergia odavnemise ja võrguinvesteeringute arvestamise osas. Kõneleja rõhutab tugevalt vajadust kaubelda Euroopa Liidus välja erisused põlevkivikeemiale, näidates tugevat toetust regionaalsele tööstusele. Fookus on poliitika tegelikul rakendamisel ja finantsläbipaistvusel.