Päevakorra profiil: Riina Solman

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (561 SE) teine lugemine

2025-05-14

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Tugev väärtuspõhine positsioon, mis rõhutab riigi suutmatust toetada sügava puudega inimesi ja nende peresid. Nõuab tungivalt sotsiaalvaldkonna prioriseerimist ja märgib, et erihoolekandes on puudu umbes 50 miljonit eurot. Kriitika on suunatud riigi pikaajalisele tegevusetusele ja prioriteetide puudumisele, mis on jätnud vanemad raske koorma alla. Poliitiline fookus on suunatud ühiskondliku turvatunde loomisele haavatavate rühmade kaitsmise kaudu.

3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab sügavat asjatundlikkust sotsiaalhoolekande ja erihoolekandeteenuste valdkonnas, viidates konkreetsetele teenustele (tugiisikud) ja seadusandlusele. Kasutab teadmisi järjekordade pikkusest ja teenuste kättesaadavusest, eriti maapiirkondades. Ekspertiis põhineb sotsiaalkomisjoni tööl ja suhtlusele huvigruppidega, tuues esile nii rahastusvajakud kui ka sotsiaalhoolekande seaduse rakendamise probleemid.

3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on empaatiline, murelik ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, et rõhutada perede raskusi ja sotsiaalset isolatsiooni. Viitab südantlõhestavatele juhtumitele, pere lagunemisele ja enesetappudele, et rõhutada riigipoolse toe puudumise traagilisi tagajärgi. Stiil on formaalne, kuid sisaldab teravat kriitikat riigi suhtumise pealiskaudsuse kohta, tasakaalustades protseduurilist teavet sotsiaalsete väärtushinnangutega.

3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Väga aktiivne Riigikogu sotsiaalkomisjonis, viidates hiljutistele aruteludele ja ettekannetele, sealhulgas teisipäeval toimunud arutelule Pihlakodu juhtumite teemal. Kirjeldab aktiivset osalemist eelnõu menetluse peatamisel ja konsensuslikul muudatusettepanekute läbiviimisel. Tegevusmuster näitab pidevat suhtlust huvigruppidega (Eesti Puuetega Inimeste Koda).

3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud riigile ja valitsusele, kes on jätnud erihoolekande sektori tähelepanuta ja kelle jaoks see valdkond ei ole olnud prioriteetne. Kritiseerib ka neid, kes sotsiaalvaldkonnaga ei tegele ja probleemi ees silmad kinni pigistavad. Lisaks kritiseeritakse kohalikke omavalitsusi, kellel puudub võimekus või rahastus piisava tugiisikuteenuse pakkumiseks.

3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Väga koostööaldis, rõhutades konsensuslikku lähenemist 561 SE eelnõu menetlemisel sotsiaalkomisjonis. Tänab komisjonikaaslasi ja märgib edukat koostööd ning vastutulekut Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekutele. Koostöö eesmärk oli tagada puuetega laste peredele teenuse järjekorda lülitamise võimalus juba 16 aasta vanuselt.

3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendub eelkõige riiklikele sotsiaalteenustele ja kohalike omavalitsuste rollile nende pakkumisel. Rõhutab, et teenused on raskesti kättesaadavad just maapiirkonnas, tuues esile regionaalse ebavõrdsuse teenuste kättesaadavuses.

3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab olulist riiklikku investeeringute suurendamist sotsiaalhoolekandesse, viidates 50 miljoni euro suurusele rahastusvajakule erihoolekandes. Näeb lahendusena erasektori kaasamist investeerimiskulude kokkuhoiuks, kuid märgib ebakindlust seadusandlike takistuste osas erasektori kaasalöömisele.

3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne teema on sügava puudega laste ja nende hooldajate toetamine, rõhutades sotsiaalset isolatsiooni, vaesumise ohtu ja perede lagunemist. Käsitleb puuetega inimeste eest hoolitsemist laia ühiskondliku turvatunde küsimusena, märkides, et abivajajate hoidmine toodab ühiskonnas tervikuna turvatunnet. Rõhutab vaimse ja materiaalse abi vajadust peredele.

3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik saavutus on Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatuse (561 SE) läbiviimine, mis nihutas erihoolekandeteenuse järjekorda lülitamise lapseea piiri 16. eluaastalt 18. eluaastale. Fookuses on ka hooldusreformi ja erihoolekande rahastamise süsteemne lahendamine.

3 Analüüsitud kõnesid