Päevakorra profiil: Riina Solman
Ülevaade "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030" elluviimisest 2023. aastal
2024-12-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale kriitikale valitsuse suunas õigusloome kaose ja usalduskriisi tekitamise eest. Kõneleja nõuab õiguskorra ettenähtavust ja head õigusloome tava, vastandudes analüüsimata kärpepoliitikale ja sõnamurdlikule käitumisele sotsiaalpoliitikas. Peamised rõhuasetused on julgeolek, regionaalpoliitika ja perede toetamine, rõhutades, et seadusandlik tegevus peab pälvima inimeste usalduse.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust õigusloome kvaliteedi, regionaalpoliitika ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise teemadel. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu „hea õigusloome tava“ ja viitab varasemale töökogemusele Justiitsministeeriumis avalike suhete juhina ja nõunikuna aastatel 2015–2019. Eraldi tuuakse esile mure seaduste arusaadavuse ja teadmistepõhise analüüsi puudumise pärast, osundades ka julgeolekuekspertidele ja rahvastikuteadlastele.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, eriti laste turvalisuse ja valitsuse sõnamurdlikkuse teemadel ("süda valutab," "ulmeliselt hoolimatu käitumine"). Kõneleja tasakaalustab praktiliste murede kirjeldamist (nt TikToki juhtum) kõrgetasemelise õiguspoliitilise analüüsiga, rõhutades usalduskriisi ja põhiseaduse vaimu unustamist. Ta alustab konkreetsete meediast võetud näidetega (Elu24, Karl Reispass) ja liigub seejärel laiemate poliitiliste ja julgeolekuküsimuste juurde.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu debatis, esitades küsimusi ministrile ja andes tagasisidet eelnevatele vastustele. Ta viitab teadmiste kogumiseks nii meediale (Elu24) kui ka kõrgetasemelistele julgeolekukonverentsidele, kus osalesid kõrgemad riigiametnikud. Kõnelemise rütm on seotud konkreetse päevakorra (Õigusloomepoliitika põhialuste ülevaade) ja ministri kohalolekuga.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja Justiitsministeeriumile, keda süüdistatakse sõnamurdlikkuses, analüüsimata kärbetes ja õigusloome kaoses. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilistele otsustele (peretoetuste äravõtmine, Jõhvi kohtumaja sulgemine) kui ka protseduurilistele puudujääkidele (läbipaistmatus, huvirühmade kaasamata jätmine). Valitsust süüdistatakse selles, et ta on lasknud järjepidevuse vett vedama ja tekitanud usalduskriisi.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on Ida-Virumaal, eriti Jõhvis, kus kõneleja seisab vastu kohtumaja sulgemisele, pidades seda julgeolekuriskiks. Rõhutatakse riigi ametkondliku esindatuse vajalikkust idapiiri piirkondades, mainides ka Kagu-Eestit ja Põlvat. Kohtumajade kohalolekut peetakse märgiliselt oluliseks kohalike inimeste turvatunde ja kindlustunde tagamisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on kriitilised valitsuse analüüsimata kärpepoliitika suhtes, mis kahjustab nõrgemaid sihtgruppe. Nõutakse konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda ja õiguskorra ettenähtavust, kritiseerides samal ajal maksude tõstmist ja lubaduste murdmist. Kärpeid peetakse kiirustades tehtuteks ja pikaajalise analüüsita antud käskudeks.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil laste turvalisus internetis ja perepoliitika. Kõneleja nõuab ennetavat õigusloomet laste kaitsmiseks haiglaste väljaütlemiste eest (viidates Karl Reispassi juhtumile) ning kritiseerib teravalt valitsuse sõnamurdlikku käitumist peretoetuste kärpimisel. Ta rõhutab, et lubaduste tagasivõtmine ajal, mil sündide arv on madalaim, on ulmeliselt hoolimatu käitumine.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on õigusloome kvaliteedi parandamisel, nõudes seaduste arusaadavust, põhjendatud muudatusi ja teadmistepõhist analüüsi. Kõneleja kritiseerib Euroopa Liidu õiguse läbipaistmatut ülevõtmist, kus Eesti seadustesse pannakse sisse rohkem, kui EL õigus nõuab. Ta nõuab, et õigusloomeprotsess tagaks läbipaistvuse ja huvirühmade kaasamise, mida maksude ja perepoliitika puhul ei juhtunud.
3 Analüüsitud kõnesid